Külmal talve ajal sõitnud mees korra metsa vahelt koju poole. Lumi kiuksunud ree talla all kange külmaga. Mees ise kõndinud laulu suigutades ree taga.
Korraga hakanud metsast suur ragin mehe poole tulema. Mees saanud veel parajal ajal ree peale hüpata, kui hobune nagu tuul jooksu pistnud. Tagasi vaadates näinud mees ehavalgel nagu suurt heina kuhja enese järele tulevat.
Mehe kodu polnud enam kaugel. Kodu õue saades hüpanud mees reelt maha ja jooksnud tuppa. Selle peale olnud suur müra ja ragin õues, et tuba põrunud.
Kodusedki inimesed ehmatanud nõnda ära, et keegi pole julgenud tervel ööl õue minna. Hobune tuletanud vahete vahel küll hirnudes meelde, et teda ree eest tarvis lahti võtta ja rehe alla sööma viia.
Homikul suure valgega läinud inimesed alles õue. Nüüd näinud, mis koll teinud. Mõlemad õue värava postid olnud pooleks murtud, regi laiaks vaotatud ja pool hao pinu ümber viidud. Koleda eluka teel olnud veel poole versta peal hao kubusid maas. Metsa puudki viinud kole elukas pooleks kuni lage vasta tulnud, kus enam midagi murda polnud.