Valjala mees olnud suurel maal töös. Söönud sui otsa soola, leiba.
Sügise koju tulles rääkinud mees: "Ei sool, leib anna inimesele rammu mitte märkigi!"
"Kust sa seda tead?" küsinud ema.
Poeg vasta: "Miks ma'p tea! Ma sõin sui soola, leiba. Igakord süües oli mull peegel ees, et näha, kas kael läheb jämedamaks või ei. Aga ei läinud kael jämedamaks ega pale paksemaks ühtigi!"