Abja mees läinud õhtu eel laadale. Kuulnud tee ääres paksus kuuse metsas koledat kisendamist.
Öökull hüüdnud seal.
Abja mees hakanud seda kuuldes kangesti kihutama. Aga oh õnnetust: vankri ratas jäänud kännu taha kinni.
Abjak pistnud seda nähes putkama. Õhanud ise: "Las, hobune jääb, kus seda teist; hea, kui ise eluga peasin!"