Vanasti läinud teomees talust mõisa teole.
Peremees olnud nii vaene, et rasva ei saanud vankrit määrida.
Sellepärast karjunud vankri rattad ikka: "Sa sõid rasva! Sa sõid rasva!"
Teomehe süda saanud täis. Annud hobusele piitsa ja ütelnud: "Millal mina seda rasva sõin!"
Hobune hakanud jooksma. Nüüd karjunud vankri rattad: "Sõid jah! Sõid jah!"