Hiidlased saanud kuulda, et aurulaev iialgi ära ei väsida. Üks rääkinud seda ühele, teine teisele ja aurulaevast saanud aeru laev.
Hiidlased löönud endid kohe kokku ja ehitanud enestele aerulaeva, mis pikk saanud nagu sula ilm.
Hiidlased ei julgenud laeva peale minna. Kartnud, et kui laev minema hakab, siis enam kaldale ei pease.
Jäenud kaldale ja vaadanud laeva jooksu. Ise ütelnud: "Kat neh kut leheb!"
Ei läinud aerulaev aga kuigi kaugele. Tuul ajanud kohe kaldale tagasi.
Hiidlased oodanud veel kaua aerulaeva minemist, aga mis ei lähe, ei lähe. Paha meelega pannud Hiidlased laeva viimaks kahe saare vahele sillaks. Laened lõhkunud aga uue silla ju teisel päeval ära.
Seda viisi saanud Hiidlaste aerulaev otsa.