Saarlased tulnud suurele maale silku müüma. Läinud Pööravere mõisast mööda Kergu kiriku poole. Õhtu jõudnud kätte. Tarvis öömaja otsida.
Üks talupere olnud ligidal.
Esimene Saarlane pidanud hobuse kinni ja ütelnud teisele: "Mine vaata, kas on ses peres hea taar, et maksab öömajale jääda!"
Peremees juhtunud neid sõnu kuulma, läinud tuppa, võtnud taari kannu laua pealt, pannud vett täis.
Varsti tulnud Saarlane tuppa, palunud juua.
Peremees võtnud kannu laua pealt, annud Saarlase kätte ja ütlenud ise: "Tüdruk tõi praegu alles, ei ole enam hea, on ju vanaks ja vesiseks jäänud!"
Saarlane joonud, annud kannu tagasi, läinud uksest välja.
Teine õues küsima: "Noh, kas oli hea taar! Kas maksab öömajale jääda!"
Esimene vasta: "Oh Jaen, mis sa küsid enam! Oleks sinu heng ka nii puhas patust kui see toer Jumala viljast, siis sa võiksid jalgsi taeva minna! Ei maksa siia öömajale jääda!" Ütelnud ja sõitnud edasi.