Uue-Virtsu mõisa Hallipäidsu rehe ligidal on väikene küngas. Selle künka all olla raha-auk, mis ennemalt alati põlenud, kuna nüüd seda arvemalt näha võida.
Kord võtnud vana Jaagu taat labida õlale ja kõmpinud neljapäeva õhtul raha augule, lootes, et see määratu raha kogu tema omaks saab. Juba eemalt olnud raha augu põlemine näha. Taati olnud julge mees. Läinud tule juurde ja hakanud põlevaid süsi labidaga laiali pilduma. Oh õnnetust! Ei saa! Niipea kui ta tuld hakanud labidaga laiali viskama, jooksnud väike punane koer suure raginaga ta ligi.
Taati katsunud mitu korda, ikka seesama lori loeral, et ei lase. Vanale jätnud tule pildumise järele ja seadinud jälle sammud tuldud teed tagasi minema.
Pääle tema olla teised ka oma õnne katsumas käinud, aga ikka seesama lugu. Mis ühel, see teisel, ja raha-auk ootab praegu alles ülesvõtjad.