Uue-Kariste mõisa piirides mõisast lõuna hommiku pool on üks kink, mida rahvas kirikumäeks nimetab. Ümbes keskkohast risti üle selle kingu käis mõne aasta eest tee endise Kaljapulga talule ning säält edasi, mis aga nüüd ara kaotatud on. Teest õhtupoolne kirikumäe jagu on mõisa nurme sees ning seisab niisama kui ta vanal ajal rahva mälestusest saadik on olnud. Ainult mäe ümbert on natukene põlluks tehtud.
Mõne aasta eest veel oli sääl mäeselja pääl murul ning ka maapinnal rohkesti surnuluid näha, võib olla, ehk on ka praegugi veel. Põhjapoolse mäekülje pääl oli hauaküngas, mida purlaki-hauaks nimetati. See purlak olla Töibresoo päält suuretee päält leitud surnult ning sinna maetud. Hommikupoolse mäejao sees on ümberkaudse rahva kartohvli koopad ehk siinse kõneviisi järele kartohvli augud, sest saadik kui rahvas mäletab.
Kirno pool mäe veeres, kus praegu väike lepa ning paju võsake, olla vanal ajal kirik olnud, ning mäejagu, kus surnuluud näha, olla matusepaigaks olnud. Ka kartohvlikoopaid kaevades olla mõned inimeseluud leitud. Vanal vaenuajal olnud kord vägevat vaenlast karta, siis olla rahvas kiriku sella endise Kaljapulga talu heinamaa pääle ühe suure kivi juurde, kirikust umbes kaks vakamaad lõunapool, lätte lasknud ning läte kinni ajanud. Seda lätet nimetatud kiriku lätteks. Mõniaeg pääle selle olla aga kirik ise maa alla vajunud. Ümberkaudne rahvas ning teeb mööda mäest ülekäijad olevad alati, enamasti neljapäevasel ning laupäevasel kesköö ajal, kivi juures tulukest näinud põlevat, kus vanapagan raha kuivatanud. Mitmed olevat tahtnud tulukese juurde minna raha otsima, aga niipea kui nad ligemale saanud, olla tuluke kohe ära kustunud. Mäe sees, kelle juures kirik olnud, olla Jaanipäeva öösel kella löömist kuulda.