Korra läinud üks Rõngu mõisa mees läbi Hiuge mäe metsa koju poole. Mäe küljel võsastikus näinut ta sinise tulekese põlevat; mees astunud ligi. Tule sees olnud vask toop raha täis, sääl juures istunud üks hallihabemega vanamees. Mööda mineja mees ehmatanud ära, hallihabemega mehel olnud hobuse kabja moodi jalad. Mees hüüdnud Jumala nime ja löönud risti ette. Seepääle käinud kange pragin; tuli kustunud ja hall mees olnud kadunud. Raha toop jäänud sinna maha. Mees võtnud raha üles ja läinud koju. Üle järve silla minnes tulnud järvest väike hall vanamees välja, seisnud kesk silda ja ütelnud: “Anna see raha siia, mis sa metsast said, muidu ei saa sa enam koju.”
Mees olnud hädas. Annud viimaks raha võõrale vanamehele. Sel silmapilgul kadunud hall vanamees järve, sinine suits olnud veel järve pääl. Mees läinud koju, kahetsenud väga, et raha ära oli andnud. Käinud pärast veel mitu korda öösel silla pääl ja metsas, aga ei ole rahast märkigi näinud.