5. Kuda mees vandumise pärast õnnest ilma jäi.

J. Seland Jõhvist.

Korra kündnud mees. Paar härgi olnud adra ees. Äkisti jäänud härjad seisma. Küll sundinud mees härgi edasi, aga härjad pole paigastgi läinud. Mees tõstnud atra tagasi, paremale ja pahemale poole, aga ader olnud nagu kivi taha tinutatud.

Mehe süda saanud viimaks täis. Andnud härgadele piitsaga pihta ja hüüdnud vana teopoisi moodi: "Mis tuline kurat nüüd siin adra taga on!"

Kohe tõmmanud härjad kõvasti ja ader pääsnud lahti. Paar sammu edasi kündes ehmatanud mees ära. Ta meelest olnud nagu vaoks maa jalgade alt ära. Suur mürin, kõlin olnud kuulda.

Natukese aja pärast hakkas mees jälle kündma. Nägi nüüd, et raha-katla sang adra otsa oli jäänud.

Mehe kurja vandumise pääle oli raha-katel maa põhja tagasi vajunud. Mees oli oma õnnest ilma.