Vanal ajal oli üks mees oma kahe härjaga mõisas orjamas. Ühel öösel, kui mees maganud, öeldud talle unes: "Kui Jaanipäeva laupäeva õhtu kätte jõuab, siis võta kätte, pane härjad vankri ette ja kõik oma tööriistad vankri pääle. Iseäranis kanna hoolt, et sinul labidas ligi oleks. Siis mine siit üks verst maad eemale, sinna, kus kahe mõisa piirid vastastiku käivad. Sääl on üks koht, kus 5 aia pääd kokku käivad; seda kohta nimetatakse 5-e aia pääks. Kui öösel kell 12 kätte jõuab, siis võta ennast ihu alasti ja hakka sinna viie aia pää alla labidaga kaevama. Küll tulevad sulle palju hirmutajaid, aga tee, kui ei paneks sa neid tähelegi; ka kartust ei tohi sul kõige vähematgi olla. Mõni tahab sind hääga ära ajada, mõni kurjaga; küll kuuled ja näed sa kõik, aga ära karda. Pead sääl nii kaua kaevama, kuni hommiku päikese tõusu ajal üks sangaga vaskne rahakatel vastu tuleb. Kisu see maa seest välja ja võta kõigega, mis sääl sees on omaks.
Nüüd ärganud mees unest ülesse ja ei teadnud, mis see pidi kõik tähendama. Ometi ei rääkinud ta sellest kellegile.
Jõudnud Jaanipäeva laupäeva õhtu kätte, tegi mees, nagu hääl õpetanud. Läks eelnimetatud kohta ja ootas, kuni kella 12 aeg kätte jõudis. Võttis ennast siis ihualasti ja hakkas sääl kaevama.
Nüüd hakkasivad mehel hirmutajad käima. Esiti tulivad mööda aida palju inimesi valgis riidis, kõik nagu kirikulised. Tulivad mehe juurest läbi ja hakkasivad meest ära ajama. Mees ei pannud tähelegi, vaid kaevanud edasi. Kirikulised läksivad ära ja siis tuli palju veriseid huntisid, koeri ja hurtasid. Neeb kõik tikkusivad mehele kallale, aga mees ometi ei pannud tähelegi, vaid tegi oma tööd rahuga edasi.
Siis läksivad hundid härgade juurde. Härjad möirgasivad koledaste. Jäivad viimaks vaikseks. Mees mõtles, et nüüd ära murtud on.
Hirmutused käisivad ikka edasi, kuni kõige viimaks ilma päädeta, verised ihualasti inimesed teda hirmutama tulivad. Kadusivad needgi ära.
Nüüd kaevas mees kuni hommikuni edasi. Siis tuli nimetatud rahakatel vastu. Mees tõmmanud sanga pidi maa seest välja. Leidnud siis palju kuld ja hõbe raha. Härjad olnud veel ikka sääl, kuhu ta nad pani ja söönud rahulisti rohtu. Pannud rahakatla vankrile ja viinud koju. Selle rahaga ostis ta ennast mõisa herra alt priiks ja elas õnnelikult.
Jutustanud A. Sirkel Valjala kih.