Nõlva Katla talu kohal jõe aasa pääl olnud muiste sõja ajal raha katel ära peidetud ja niisugune tõotus juure tehtud, et kui hulk mehi kokku tulevad, tugeva lepa palgi kaasa võtavad, siis kerkib katel maa seest välja, mehed pistku palk katla kõrvadest läbi, visaku üks süüta tütarlaps jõkke ja tirigu katel välja.
Ükskord kogunud kümmekond mehi augu ümber kokku ja jäänud ootama.
Korraga kerkinud katel suure praginaga maa seest välja. Mehed pistnud tugeva lepa palgi katla kõrvadest läbi, nii et katel palgi pääle kandma jäänud.
Üks mees nähes, et katel juba käes, ütelnud: "Käes ta juba on, ei me enam seda vaga hinge ära hukka."
Vaevalt saanud mees need sõnad ütelnud, kui katel suure praaginaga palki pooleks vajutades, maa sisse vajunud. Praegu on veel sääl kohas õõnes lohk, kust ka talu nimi on tulnud.