Muiste läinud poiss korra kirikusse. Poiss oli laupäeval kangesti tööd teinud. Kiriku teel tükkinud poisile vägisi uni pääle. Mis muud kui paneb pää mätta pääle ja - jääb norskama.
Korraga kuuleb poiss häält: "Hans, tõuse üles, vaata, raha-toop selja taga mäta sees!"
Hans hõõrub silmi, vaatab: toop hõberaha mätta sees. Mis muud kui raha tasku ja koju.
Kohe võtnud poiss enese teenistusest lahti, ostnud talu ja õppinud ilusasti viiulit mängima.
Ühel päeval oli Hans õieti tublisti mänginud ja jäi raskesti magama.
Korraga näeb ta: tuba tulesid täis. Inimesed kõndivad toas edasi, tagasi. Üks tuli Hansu juurde ja ütles: "Tule meile viiulit mängima."
Hans vasta: "Mine põrgu! Kas nüüd kellegi mänguaeg on!" Selle pääle kustunud tuled ära ja inimesed läinud toast välja.
Hommikul olnud Hans õige haige ja kolm vere-tilka olnud kaela pääl. Hans läinud rahakappi vaatama, aga see olnud tühi. Vanapagan oli talle raha andnud ja jälle ära võtnud.
Hans jäänud jälle vaeseks. Vaevaga elanud veel aasta, aga veretilgad ei kadunud ihu päält ära.