17. Raha tuli.

O. Hintzenberg Tapalt.

Korra kuulnud mees, et Jaanipäeva öösel peab raha-augu tuld nähtama, kui uue maja põhjapoolsest ungast välja vaadatakse. Mees läinud Jaanipäeva õhtul katuse-unka vaatama. Näinudgi sinist tuld ja tule ääres kaks musta kogu istuvat.

Ruttu roninud mees ungast maha ja läinud sinna, kus tuld näinud. Otsinud küll hoolega, aga ei leidnud enam midagi.

Läinud targa juurde nõuu paluma. Leidnud targa. Tark õpetanud: "Tuleval Jaanipäeva öösel mine jälle unka. Kui tuld näed, viska kolm kivi sinna poole ja ütle iga kord: "Pool mulle, pool maa alla! Siis võid julgesti minna ja raha ära tuua. Tagasi ei tohi sa tulles vaadata ega midagi karta, muidu juhtub õnnetus!"

Mees teinud targa õpetuse järele. Läinud unka, vaadanud, näinud tuld. Kaks punast koera istunud tule ääres, suur raha-hunik kahe vahel. Mehel tõusnud suur raha-ahnus südamesse. Visanud kivi sinna poole ja ütelnud iseeneses : "Kõik mulle!"

Võtnud suure koti ja läinud varandust ära tooma. Leidnud sinise tule ja suure huniku raha. Ajanud poole raha kotti. Koeri ei näinud enam kusagilgi. Tahtnud veel raha võtta. Korraga tulnud koerad. Suur hakkide kari lennanud vuhisedes mehe pää ümber ja karjunud ikka: "Küll! Küll!"

Mees ei pannud seda tähelegi. Ajanud kõik raha kotti, ehk küll tark poole käskinud maa alla lubada. Tõstnud siis koti selga ja tahtnud minema hakata.

Korraga karanud koerad mehe kallale ja kiskunud teda rängasti. Mehel ei aidanud muu nõuu, kui koti maha visata ja punuma panna.

Hommikul läinud mees tagasi vaatama: Leidnud küll koti, aga mitte raha kopikatgi. Koerte kiskumisest olnud mees veel mitu päeva haige. Ahnus jättis kõigest ilma.