III.

MILLAL ELAS JÄRVE-JAAN.

Järve-Jaani kodu kohta lähevad rahva arvamised koguni lahku. Hanilast saadud (K. Jungermanni) teadete järele olnud Jaani kodukoht Järvepere Mustu kõrtsi taga. Suurem jagu teateid teevad ometi ta kodukohaks Mihkli kihelkonna Koonga valla Järveküla. L. Heinrichsoni teate järele Suigust sündinud Jaan Järvekülas Mihkli talus, A. Leppiku teate järele Koongast sessamas külas Jaagurdi talus, õpetaja N. Aunverdti teate järele sessamas külas Annuse talus. Jaan nähakse seega nagu Greeka muistse lauliku jälgedesse astuvat, kelle sündimise koha pärast seitse linna vaidlesid, igaüks neist kuulust meest oma võsuks tunnistada püüdes. Kes teab, ehk tunneb rahvasuu mujal veel jaanil mõne muu sündimise koha. Missugune on nüüd Jaani õige sündimisekoht? Kõige tõenaolikuma sündimise koha jälgile peaks küll Mihkli õpetaja N. Aunvert pääsnud olema. Enam kui teised teatajad on ta Jaani elulugu kohal uurinud; tema uurimiste järel käin eelpool Jaani sündimise koha harutamisel; oma teated sai ta Jaani sugulaste käest. Järvekülas Soevainu – nüüdses Soeni – talus asus mineval aastasajal Soevainu Rein, sündinud 10. novembril 1797, surnud 12. veebruaril 1892. Viimsed eluaastad saatis ta praeguse Soeni peremehe, oma tütrepoja Mihkel Karu juures mööda. Rein oli kõrges vanaduseski värske vaimuga ja mäletas oma elust paljugi. M. Karu teated põhjenevad Soevainu Reinu teadete alusel.

Kui Soevainu Rein 9 aastane olnud – jutustab M. Karu – tulnud Järveküla Annuse Jaan, keda hiljem Järve-Jaaniks hüütud, korra nende talusse ja Reinu vanemad, Rein (südinud 1761) ja Mai andnud Jaanile süüa. Peale söömist võtnud keskealine mees Jaan vaia, läinud majast ligi 50 sammu eemale, löönud vaia maa sisse ja öelnud: “ Siia tehakse sepapada!“ Hiljem ehitatudki sinna sepapada. Jaani tegu jäänud Reinule elavalt meele, kui ka Rein Jaani pärast seda ei näinud, vaid ta kohta ainult teiste suust üht ja teist kuulnud.

Et Rein 1797 sündinud, pidi ta 1806 üheksa aastane olema. Kes elas sel ajal Annusel? Mihkli koguduse nimekirja järele 1792. aastast elas Järveküla Annusel järgmine sugukond:

Vanem poeg on Annuse talus ainus Jaani nimeline isik, kellega meil võis tegemist olla. Ta sündis 1768. Üheksa-aastase Reinu ajal 1806. a. oli see Jaan umbes 38-aastane, mis Reinu teatega “keskealisest mehest“ ühte sünnib.

Lauarahva kirjade järele pidas Annuse Jüri kuni 1801. aastani koha oma käes. 1802. andis ta koha käest ära. Koht ei saanud ometi vanemale pojale Jaanile, vaid õemehele Aadule. Arusaadav, et vanem poeg Jaan peremeheks ei võinud hakata, sest et ta sel ajal vist juba vaimuhaiguse märka avaldas. Vaimuhaigele isa ju kohta ei usaldanud pärida jätta. Mõne teate järele olnud Järve-Jaan “prohvetiks saamise ajal“ ometi juba peremees. Ehk võib seda väidet sedaviisi tõega kokkukõlasse viia: Annuse Jüri andis esiti kohapidamise poja Jaani kätte, jäi aga mõisa- ja kirikukirjas ometi ise edasi peremeheks. Jaani vaimuhaiguse märka nähes määras Jüri Annuse koha Aadule. Ehk jälle tähendab rahvasuu “peremees” peremehe kandidaati.

Aadu ei pidanud kaua kohta. Juba 1813 nimetatakse Annuse koha peremeheks keegi Jürna–Jaan. Jüri poeg Jaan esineb kõige selle ka Annusel, aastal 1811 sulasena. 1799. a. saadik on Jaanil naine Krõõt, kes vist 1815 suri.

Uus peremees Jürna-Jaan sai priinimede andmisel enesele liignime Jürgenson. Selle nimelised elavad praegu alles Annusel.

Jürna-Jaani ei või me igatahes prohvetiks Järve Jaaniks pidada. Seda eitab praegune Annuse pererahvas ja ümberkaudsed elanikud kindlasti. Pealegi ilmub ta alles 1813 Annusele.

Ainsaks ja kõige paremaks võimaluseks jääb Annuse Jüri poeg Jaan. Mihkli kirikuraamatud ja kroonika ei sisalda kuulsa prohveti kohta vähematki teadet ega märkust. Ei imegi, sest Jaani peeti omal ajal ju vaimuhaigeks, vähemalt kodukohas. Kaugemal ja hiljemini alles omandas Järve Jaan enesele “prohveti“ nime.

Õp. N. Aunverdti uurimiste järele on kindel et Jaan Annuse perest pärit, seal isegi sündinud. Ses tükis ühinevad Koongas nimelt Järvekülas kõik teadete andjad. Rahva teadmise järele on Jaan juba enne sündimist “prohvetiks“ määratud. Hall mees tulnud Jaani ema juure ja öelnud, kui Jaan Koonga Palatu karjamõisa heinamaal sündinud: “See poiss peab imet tegema ja imet nägema!“ Nagu eelpool kirikuraamatu teadetest näeme, on rahvaluule Jaani sündimistki luulelisemaks tehes selle suvise aja poole lükanud; 16. oktoobril ei võinud ema enam heinamaal viibida, olgu siis, et ta juhtumisi heinamaale sattus. On ju romantika ülepea rahvasuule pailaps; alati püüab viimane enesele esimest saatjaks eluteel.

Prohveti nime poolest on lahkarvamisi tekkinud. Ühed arvavad, et ta nimi Järve-Jaan, teised Järva-Jaan olnud. Kumb nimi on õige? Nii palju kui ma ise rahvasuust kuulnud, nimetavad enamasti kõik teda Järve Jaaniks. Sellesama nime annavad talle ka peaaegu kõik need, kes ta kohta teateid saatnud. Paaris trükitud allikas, näituseks kahes ajalehes nimetatakse teda Järva-Jaaniks. Viimane nimi on talle eksikombel antud. “Prohvet“ oli Järvekülast pärit. Selle koduküla järele hakati teda Järve Jaaniks, Järveküla Jaaniks hüüdma, nagu meiegi päevil veel mõne korra kedagi tuttavat isikut ta koduküla järele nimetatakse. Järva nime kandmiseks puudub prohvetil iga põhjus. Iialgi ei ole ta Järvamaale ulatanud ega Järvas esinenud, nii et teda sellepärast Järva-Jaaniks oleks hüütud. Vististi on Järve-Jaani nimi Järva-Jaaniks muutunud sellepärast, et Järva-Jaani kiriku ja kihelkonna nimi Eestis üleüldiselt tuttavaks saanud. Kiriku ja kihelkonna Järva- Jaani nime mõjul muutus Järvekülast pärit tuleviku ettekuulutaja mitmes suus Järva-Jaaniks. See nimi seisab aga täiesti võõral alusel. Prohveti kodukoha järele nimetame eelpool alati teda ta õige nimega “Järve-Jaaniks.“

Annuse lauda küljes näidatakse veel täna päevani kirvega raiutud aset, mida Jaani käsi valmistanud. Praegune Annuse peremees jutustas õpetaja N. Aunverdtile, et Järve-Jaan korra, juba vaimuhaige olles, oma pojakese Aadu kelgule pannud ja öelnud: “ See on minu muna!“ Jürna-Jaan olla Järve-Jaani ütlust poja kohta oma kõrvaga pealt kuulnud; ta käinud sel ajal leeris. Õpetaja N. Aunverdt tähendab õieti, et Jürna-Jaan oma mälestuses eksib. Jürna-Jaan käis umbes 1781-1783 leeris; sel ajal ei võinud Järve-Jaan veel poega sõidutada. Ennem tohiks juhtumine sündinud olla Jürna-Jaani loetusel käimise ajal. Jürna-Jaani naisevõtmine pidi umbes 1809 olema. See aeg läheks ennem Reinu mälestustega kokku.

Rahva teadmise järele kestnud Järve-Jaani ettekuulutamine umbes 3 aastat. Soevainul käinud Jaan vaimuhaiguse algusel. Kelgusõit vist hiljem. Õpetaja N. Aunverdt oletab, et Järve-Jaani prohvetiline tegevus umbes 1807-1809 ulatab. Selle väite toetuseks tähendab ta veel järgmist juhtumist. Korra sidunud Jaan metsas noori puid kokku ja öelnud: “Nõnda saab kord mehi korjatud!“ Rahvas seletab, Jaan kuulutanud selle ütlusega nekrutite võtmist ette. Nekrutite võtmine algas 100 aastat pärast suurt põhjasõda, aastal 1810. Jaan pidi seega nekrutite võtmist juba enne tähendatud aastat ette kuulutama, seega siis jällegi 1806-1809 a. jooksul.

Omast kohast toetab õp. N. Aunverdti oletamist L. Heinrichsonilt Suigust saadud teade. Selle teate järele alanud Järve-Jaani tegevus Jaani 42 eluaastal. 1768 sündinud Järve-Jaan pidi seega umbes 1809-1810 nõrgameelseks jääma, kui seda nähtust psühologiliselt tõesti nii võib nimetada. Viimase aasta arv langeb õp. N. Aunverdti poolt välja rehkendatud Jaani porhvetlise tegevuse aja lõpuga peaaegu ühte.

Mõne teate järele kestnud Jaani prohvetline tegevus ometi kauemini kui 3 aastat. Õpetaja Glanströmile (1768 kuni 1819) kuulutanud Jaan ette: “ Sina pead kaduma kui tina tuhka!“ Õpetaja Glanström suri 1819, seega pidi Jaan ta surma varem ette kuulutama. Rahva arvamise järele on Jaan seski tükis õieti kuulutanud, Glanströmi hauda ei tunta enam. Näidatakse küll kiriku taga kahte küngast, mida ta hauaks arvatakse, aga õiget hauda ei tea keegi. 1890. a. olla koguni haua pärast liisku heidetud.

Suurem hulk teatajaid räägib ometi ikka kolmest Jaani “tööaastast“. Kolme aasta pärast lahkunud prohveti vaim Jaanist ja Jaan elanud nagu iga muu inimene. Teiselt poolt saadud teadete järele ei saanud Jaan elulõpuni täit mõistust kätte; ta hulkunud Hanila ja Karuse pool viimasel ajal ühest kohast teise; tööl ei püsinud ta enam kusagil. Vist ei tahtnud keegi teda hea meelega enesele päristeenijaks võtta. Ajuti ta võis ehk vahel üht ja teist aidata. Tihti asunud ta niisama teomeeste juures.

Omast kohast toetab Jaani totruse edasikestmist ta surmagi teade. Hanila Vana-Virtsus läinud Jaan korra Leedimäe või Mäehänna veskile. Seal hakanud ta jälle oma imelikka jutte rääkima. Keegi pahandanud või teinud nalja, selgesti ei tea, aga ta tõuganud Jaani ta imelikkude juttude pärast; Jaan kukunud tuuleveskist alla ja saanud kohe surma. Ta maetud Puhtalaidu maha. Paraku ei ole mul korda läinud Jaani surma-aastat kindlaks määrata. Hanilas ettevõetud sellekohased järele pärimised jäid tagajärjeta; vanad kirikuraamatud on arhiivi viidud. Et sel ajal priinimed veel puudusid, ei tea me talle peale Järve-Jaani muud nime anda.

Enne nimetasin rahvasuu järele Järve-Jaani poega Aadut. Kirikuraamat ei tunne mingisugust Jaani poega. Ülepea puuduvad kirikuraamatus Jaanil lapsed. Rahvasuu hüüab poega Rootsi Aaduks, vahel lihtsalt Rootsiks. Ühe teate järele elanud Aadu pärast isa äraminekut veel mõni aeg Koongas, kuni mõisavalitsus talle luba annud Pärnu asuda, kust ta pärast poole Sinti vabrikusse läinud elama. Teise teate järele asunud Rootsi Aadu kuni surmani Järvekülas Tamme saunas. Surnukeha leitud mõni päev pärast hingeheitmist toast; rotid olla nina ja pale ära närinud. Kirikuraamat tunneb küll Rootsi Tamme Aadut kuid see Aadu on naisemees, hulga laste isa, pealegi juba 1762, seega siis enne Järve-Jaani sündimist sündinud. Jaani poeg jääb kadunuks. Võimalik, et Järve-Jaanil poega ei olnudki. Ülepea pakub rahvasuu vähe usaldavaid aineid. Rahva mälestus, potisepa savi sarnane, laseb tuult ja tormi, pakast ja põuda ennast liig palju muuta, nii et ajajooksul algupäraline ajalooline kuju tundmataks kipub jääma.