Kes Narva linnas on käinud, teab väga hästi kõrget Hermanni torni ehk nõndanimetatud Võšgorodi. See on lai neljanurgeline torn, mille katus tömbi püramiidi moodi kokku jookseb ja väikse neljanurgelise platsikesega lõpeb. Selle pealt läheb ülespoole veel väike järk torni, mis oma katuse tipul tuulelippu kannab. Näeb välja, otsekui oleks üks tilluke torn teise otsas, ehk teiste sõnadega, otsekui oleks see neljanurgeline järk sellel neljanurgelisel tornil muna asemel, nagu neid kirikutel näeme torni tippudes olevat. Torn on Rootsi kindlustatud lossi päralt ja mahutab eneses mitmes järgus hulga tubasid.
Vana jutt aga räägib, et torni tipus väikses järgus elanud sel ajal, kui venelased Narva linna ümber piirasid, vana nõid, kes olnud Rootsi kuninga Kaarel VII ema. Venelased ei ole saanud 7 aastat linna ära võtta, sest ettekuulutus olnud, et ükski ei saa niikaua seda linna võita, kui nõid seal üleval elab. Seda teadnud venelased ka väga hästi. Viimaks lubanud üks soldat, nimega Ivan, sellele nõiale otsa teha, aga ütelnud sealjuures, et tema siis ise ka ei võivat enam elada.
Ühel õhtul teinud nõid akna lahti ja vaadanud välja. Soldat Ivan, kes Vene pool ääres, Naroova jõe kaldal seisnud (kuna torn teisel pool kaldal on), võtnud oma hõbedast nööbi, pannud püssi ja lasknud paugu nõia poole sihtides. Sel silmapilgul lennanud torni aknast vares välja ja kadunud lõunahommiku poole. Ivan aga jooksnud kohe pärast paugu laskmist jõkke ja uputanud enda ära.
Rootsi kuningas Kaarel XII olnud sel ajal Moskvas, ja just sel tunnil, kui soldat Ivan tema ema surmas, ilmunud see sinna ja ütelnud talle: "Ah, Kaarel, Kaarel, mis oled sa mulle teinud!"
Venelased võtsid ka kohe peale seda juhtumist linna ära. Soldat Ivani mälestuseks nimetati kindlus, mis Vene pool Naroova jõge seisab, kustkohast Ivan nõida laskis, Ivangorodiks ja ülepea kõik see kallas Ivani pooleks, missuguseid nimesid need kohad ka tänapäevani kannavad. Rootsi nõia kuju võib aga igamees näha Narva linna sillal, mis jutus räägitava juhtumise koha peale ehitatud. Seal on kahe vene kotka vahel Rootsi vapp ja vapi südamest vahib nõid, ise hambad irevil, möödaminevale rahvale.
Kirjutaja tähendus: Nõnda vana jutt, mis Narvas kaunis laialt tuttav on. Siiski ei tea ma täiesti tõendada: on ta soome soost rahva või venelaste oma? Mina olen selle küll Narva vanade soome soost elanike ja ligidalt Vaivara kihelkonna inimeste suust üles kirjutanud, kes seda kõik ühtemoodi jutustavad, kuna venelased suuremalt jaolt muud ei tea tõendada, kui et tornis nõid elanud. Jutu luulelise käigu peale vaadates peaks seda küll kindlasti Narva linna elupõliste soome kodanike omaks arvama.
Linna sillakäsipuude sees, mis malmist valatud, on iga kahe vene kotka vahel kilp, sõjakirves ja noolekimp. Kilbi peal on inimese nägu, mis naisterahva moodi annab. Selle õiget tähendust ei teadnud mulle keegi seletada. Niisugused kolm kaunis suurt malmkuju (kaks kotkast ja kilp-kirves-nooled) seisavad iga kahe posti vahel. Sild on Nikolai I valitsuse ajal ehitatud.
NT 6/7 (4). Käsikirjas: E 22918/9 (1) < Narva - J. Sirdnak (1896).