Siin Loomõisa Ärgmetsa väljal on praegu suur kivi. Seal nähtud igal suvel jaagupipäeva ümber ühel ööl sinakat tuld, mida kolm meest teinud, kes seal juures olnud.
Ühel mehel kadunud hobune. Mees otsinud teist küll ju poole ööd ja päeva, aga pole leidnud. Näinud seal kivi ligidal tuld ja mõtelnud, et mõned teomehed on seal ehk härgi söötmas. Läinud julgesti sinna teiste juurde, pannud piibu tubakat täis ja küsinud siis tuld. Ohkinud, et: "Hobune on kadunud ja otsin teist kogu päeva ja juba poole öödki. Hommiku pean mõisa minema, aga ei saa teist nüüd kätte!"
Üks mees ütelnud, kuna ta ise auskari otsaga mehele piibu peale sütt kohendanud: "Mine aga koju! Hobune on sul koduväravas." Selle peale visanud mehele auskaritäie tuliseid süsi kuuetasku. Mees tahtnud keelata, teine ütelnud: "Ära karda, ega su kuub ära ei põle! Katsu aga, et saad nüüd koju."
Korraga olnud tuli kustunud. Mees jäänud nagu uimaseks selle asjaga, et pole enam midagi teadnud. Kui siis viimaks ärganud, näinud, et olnud kodu ligidal maas ja hobune söönud tema juures.
Pikkamisi tulnud mehele öösine lugu meelde, et ma olin ju seal, aga kuidas nüüd siia sain. Tõusnud maast üles, pannud hobusele päitsed pähe ja hakanud õue kõmpima. Tundnud kõndides, et teine tasku on nii ränk, et kisub kohe kõverasse. Hakanud katsuma ja leidnud, et tasku olnud haljaid hõberublatükke täis. Mees kahmatanud ära: "Mis lugu see küll nüüd on? Sealt mulle küll tuliseid süsi tasku visati ja piibu peale sain ju tuld ka." Hakanud vaatama ja leidnud piibust ka rublatüki.
Läinud siis teole ja kui lõunaaeg tulnud, läinud kivi juurde vaatama, et kas peaks midagi märki või tuleaset olema. Aga rohi olnud kõik nii ilusasti haljas ja terve, et mees arvanud unenäo olevat, kui rublatükid poleks tõtt rääkinud.
Mees rääkinud mõne aasta pärast seda lugu teistele, siis kuulnud, et mõned teisedki on seal niisugust tuld näinud, aga keegi pole usaldanud vaatama minna.
Nõnda see vana jutt. Rahvas arvab, et seal on ennevanasti üks koht olnud, ja võib olla, et sel ilmutusel, mis see mees on näinud, võib selles ka asja olla. On see tõsi või muidu rahvajutt, ei tea mina kindlasti.
NT 28/9 (21). Käsikirjas: E 4290/1 (4) < Kuusalu - J. Abreldal (u. 1893).
Auskar, -i - kühvel.