Metsla mõisa Saarikaluse perede väljal tee ääres seisab ammust aega kivi, mis on sedamoodi, kui oleks ta puusärk. Rahvas nimetab kivi Pruudikiviks. Mitmet moodi räägib rahvas sellest kivist ja mõndagi juttu.
Muiste juhtunud kaks pulmasaet seal vastastikku, ja et nende vahel tüli sündinud, löödud pruut tülis maha. Selle sündmuse mälestuseks on seal see kivi.
Mõne hea aasta eest on kivi tahetud paigale panna, et mis ta muidu seal seisab. Viidud Metsla külasse Matsijüri toale ahjulõukaks. Kivi passinud lõukaks väga kenasti, aga rahu pole ta, võndrik, pererahvale andnud. Juba paari nädala pärast näidanud ta Jürile unes, et tal on väga palav ja hõbedad sulavad kaelas ära. Ei ole muu nõu avitanud, kui viidud sünnis lõugas jälle ta endisse puhkepaika.
Kaua ei saanud ta seal oma magusat rahu maitsta, kui paarikümne aasta eest Metsla mõisa kubjas Tanel kivi jälle liigutas. Ta laskis selle oma toa rehealusele nurgakiviks panna. Taneliga ei olnud paremat lugu ühtegi, sest varsti nägi temagi unes, et pruudil väga raske seal vajutise all elada. Tanel on ta soovi täitnud ning sinnasamasse paika tagasi lasknud viia, kus ta rahulikult puhkab. Peale Tanelit ei ole keegi tema rahu rikkunud.
Kui mõni lugeja sealt juhtub mööda minema, ärgu jätku seda tähtsat kivi vaatamata.
NT 16/7 (11). Käsikirjas: E 673/5 < Ambla - O. Münther (1892).
Pulmasae - peigmehepoolne pulmarahvas, pulmasõit;
võndrik, -u - (sõimusõna).