Keha haavu täis, kondid haiged, lonkas vanatühi kurtes õnnetumat elu mööda urkaid ja koopaid. Ühel päeval hakkas oma sulasele kurva saatuse üle kaebama. Sulane ütlema: "Katsu, et nuhtlejatest lahti saad!"
Vanatühi õhates vasta: “Kerge ütelda, raske teha. Kõu ja Pikri jõud käib minust kaugelt üle. Maa peal olen peaaegu iga vägimehe võitnud, aga need vägimehed sõdivad taevaste sõjariistadega. Nende vasta ma ei suuda!"
Sulane õpetama: “Tarvis need sõjariistad ära varastada!"
Vanatühi hüppab rõõmu pärast maast püsti. Hüüab ise: “See on tark nõu! Seda tarvis täide saata!"
Varsti aga jääb vanatühi kurvalt mõttesse.
Sulane küsima: “Mis mõtled? Mis viga?"
Vanatühi õhates vasta: “Paraku ei saa varastada! Vennaksed nii ettevaatlikud, et silmapilgukski pilli käest ei pane. Magadeski neil pill pea all ehk käsi pilli küljes!"
Sulane vasta: “Saada magamise ajal kärbes pilli hoidja näo peale. Magaja hakkab kärbest ära ajama, võtab pilli pealt käe. Siis paras aeg pilliga oma teed minna!"
See nõu vanatühja meele pärast. Ootab parajat aega, mil nõu korda saata.
Ühel päeval laseb vanatühi meelega ennast kaua taga ajada. Põgeneb ja põgeneb Kõu ja Pikri eest, ehk küll ammu varju leiaks. Tahab tagaajajaid hästi väsitada. Saab tagaajamisel küll valusaid mutsusid, aga neist ei hooli. Lootus pilli kätte saada annab jõudu valu kanda.
Viimaks kargab vanatühi merde, pillimäng vaikib, tagaajajad ruttavad väsimust puhkama. Kõu läheb pilve peale puhkama, Pikker heidab vankrisse unele. Käe paneb Pikker põigiti pilli peale.
Vanatühi kargab metsa pikemate puude otsast pilvede peale, ronib tasakesi magava Pikri poole. Hinge kinni hoides astub Pikri juurde. Vaatab esmalt, kas Pikker tõesti kõvasti magab. Nähes, et Pikker midagi ei kuule, võtab vanatühi kärbse. Saadab kärbse Pikri nina peale. Kärbes hammustab Pikri nina. Pikker võtab unes käe pilli pealt, tõrjub kärbse kinniste silmadega minema. Seni kahmab vanatühi tasa pilli Pikri kõrvalt, sammub hinge kinni hoides kikivarvul oma teed.
Pikker ei märka midagi. Magab edasi. Kärbes ei tülita enam. Seni pääseb vanatühi pilvedelt alla maa peale. Ruttab kohe sügava mäe sisse, kus tal hulk koopaid. Viib seitsmendamasse kõige sügavamasse koopasse Pikri pilli varjule, paneb ustele seitse lukku ette. Heidab ise rõõmsa südamega magama. Mis nüüd enam muretseda: nuhtluse pill tema käes!
Hommikul ärkab Pikker. Näeb ehmatades: pill kadunud! Otsib Kõue üles: “Kas oled pilli võtnud?"
Kõu kohkub niisama. Vastab: “Pole ma eilsest saadik pilli näinudki."
Kuhu pill saanud? Mõlemad otsivad, otsivad, ei leia pilli kusagilt. Küsivad siit ja sealt. Keegi ei tea!
Hakkavad arvama, et pill varastatud. Aga kes varastanud? Arvavad, arvavad: kes muu kui vanatühi. Temal üksi pilli vargusest kasu!