5. Vikerkaar.

Kõu mõtleb, mõtleb. Korraga Pikrile pajatama: “Mine, Pikker, ilmaneitsi juurde. Ilmaneitsi imeosav kunsttöösid tegema. Palu, et meile niisuguse kanga valmistaks, mis pilvi niisama toidab nagu allikad ojasid!''

Pikker ei pea pikka nõu. Sedamaid ilmaneitsi juurde. Palub mesikeelil ilmaneitsit kangast kududa. Ega ilmaneitsi südames jää õõgu, et Pikri palvete vastu külmaks jääb! Ilmaneitsi ajaviitmata ametisse. Pikker jääb pealt vaatama ja ootama.

Ilmaneitsi toob siidilõngad välja, kannab hõbekoed juurde. Istub kuldsetele telgede maha, hakkab hõbepooli liigutama. Nagu vokiratas vurab hõbepool; suga suhiseb, niied naksuvad, lõimed laulavad. Kangas kujuneb, kangas kasvab. Käi sada poodi ära ehk astu tuhande peremehe aita, ei näe ometi nii ilusat kangast kui see, mis ilmaneitsi telgedel. Pikker vaatab ja vaatab ega saa vaadates silmi enam kanga pealt pöörda. Kangas paisub nii pikaks, et ulatab üle viie maa, kuue mere, seitsme saare.

Pikker tänab kudujat kanga eest, võtab kanga, kõnnib merele. Laseb kanga otsa vette vajuda. Teise kanga otsaga tõttab üle taevatelgi teisele poole maailma äärde teisele merele. Sinna laseb teise kanga otsa langeda. Siis tõmmab kanga enese taevavõlvile pingule. Kaunimalt kui kumer kuu, ilusamalt kui hele päike särab kangas seitsmel imeilusal värvil taevavõlvil. Kes käib, peatab; kes sõidab, seisatab; kes istub, tõuseb püsti ilmaneitsi imetööd imestlema. Neiu soovib enesele seitse paari silmi paremini kunstkangast vaadata, soovib ennast ilmaneitsi kooli, et õpiks nii kaunist kangast kuduma. Olgu vana, olgu noor, igaühe silm vahib ainult taeva poole, igaüks imestleb ainult kangaste kuningat. Rahvas hakkab seda kangaste kuningat vikerkaareks hüüdma.

Vikerkaar joob mõlemast maailma äärest merede vett, joob vett, täidab pilvi. Voolaku pilvist nüüd vett kas nagu oavarrest maha, puudust ei tule pilvedel iialgi kätte.

Vaevalt vikerkaar võlvil, kui ju Kõu ja Pikker uuesti vankris. Varinal veereb vanker vanatühja taga otsima. Sõidavad versta, sõidavad teise, vanatühja siiski ei näe. Kihutavad edasi penikoorma, kihutavad teise, siis alles puutub vanatühi silma. Sedamaid algab nuhtlemine. Pea puhub Pikker pilli ja Kõu viskab nooli, pea jälle pillub Pikker nooli ja Kõu paneb pilli põrisema. Väsib üks, astub teine asemele. Põgenegu vanatühi kas sada penikoormat, järele kihutavad ikka Kõu ja Pikker virutades välkusid kannule järele. Pilved avavad oma sooned, sadu loputab sedamaid kõik jäljed, tehku vanatühi neid nii palju kui tehku. Vihmavesi otsa ei saa, vikerkaar muretseb merest ikka lisa. Pääseb vanatühi viimaks kusagile suuremasse vette, siis alles vabaneb vennaste nuhtlevatest nooltest. Väikses vees satuvad nooled vahel ometigi vanatühja pihta, kui ka vesi teda paremini kui kuiv maa varjaku.

Vanatühi viimaks arvama, kudas vähegi kergitust leida. Arvab ja arvab, aga ei tea mingit abinõu. Viimaks tuleb üks nõu meelde. Tarvis seda katsuda, ehk aitab natukene. Vanatühi oli endisel ajal mõnda korda näinud, kudas Kõu ja Pikker sepapajas käisid ja seal rauaga mängisid. Vanatühi hankis väikseid rauatükka, pistis tasku. Kui nüüd Kõu ja Pikker tulid välkusid visates, heitis vanatühi rauatükka selja taha. Vuhises välk, ei trehvanud see enam vanatühja, vaid nool napsas rauatükka. Vanatühi pääsis seda viisi vähemalt esimestest hoopidest. Pärastised hoobid selle vasta sattusid tavalisti ikka vanapagana pihta.

Ei ole kerge asi ööd, päevad vanatühja vahtida ja taga kiusata. Kõu ja Pikker arvama, kudas tööd kergendada. Pikker seadis pilli seda viisi, et puhumise ajal pillistki välgud välja voolasid ja vanatühja trehvasid. Nii ei olnud teisel vennal tarvis alati nool visata. Üks vend puhkas sel ajal täiesti, kui teine vend tööd tegi. Tuli teisel tahtmine, viskas ta peale pilli noolte veel omaltki poolt nooli vanapagana pihta.

Nii kiusasid esiotsa Kõu ja Pikker iga päev vanatühja taga ta elu mõrudaks tehes. Vanatühi ei võinud enam mingisugust suurt kurja nõu korda saata, ikka olid Kõu ja Pikker ta kannul.

Rahvas hakkas sest saadik jälle rõõmsamalt elama. Tänasid iga päev vennakseid, et vennaksed vanatühja tegevusele piiri pannud.