"Hans, ma tahaksin näha, kas sul käte sees rammu on. Tule hakame võidu teineteise kätt pigistama!" ütleb vanapagan Hansule.
Hans nõus.
"Anna käsi siia!"
Hans vasta: "Ei see täna lähe. Täna olen liig väsinud, täna võiksid mind kergelt võita. Homme õhtu, siis hakkame".
Vanapagan naeratab.
"Ükskõik, täna või homme, ära võidan su käepigistamisega iga päev".
Hans vasta: "Veame kihla. Kui ma su ära võidan, maksad kolm toobitäit kulda; kui sina mind, mina niipalju sulle".
Vanapagan kaubaga nõus.
Hans sedamaid sepale. Tellib enesele kindasarnase raudkäe.
Sepp päeva otsa raudkinda kallal ametis.
Õhtul Hansul raudkinnas käes.
Vanapagan varsti Hansu juurde: "Tule, hakkame nüüd võidu kätt pigistama või sõrmkooku vedama!"
Hans vasta: "Hakkame. Aga mitte siin kodu. Siin näevad meid teised. Naeravad allajääja välja. Lähme parem kuusiku äärde, seal ei näe meid keegi".
Vanapagan nõus.
Lähevad kuusiku äärde.
Kuusiku ääres paneb Hans raudkinda kätte.
Vanapagan varsti küsima: "Hans, miks sul täna nii mustad käed?"
Hans vasta: "Puhastasin kerist. Ei saanud aega pesta."
Vanapagan ei saa aru sugugi, et Hansul raudkindad käes. Hakkab Hansu kätt pigistama. Pigistab tublisti, Hans aga naeratab.
Vanapagan laseb Hansu käe lahti. Küsib: "Kas sa sugugi valu ei tunne, kui pigistan?"
Hans vasta: "Ei tunne. Töömehe käed kõvad".
Vanapagan pigistab teist korda veel kõvemini. Hans naerab niisama.
Vanapagan ütlema: "Nüüd pigista minu kätt. Küll näed, minagi ei karju, vaid naeran ainult!"
Hans pigistab vanapagana kätt. Vanalpaganal tuleb vesi silma. Hans pigistab kõvemini. Vanapagan kisendama: "Küll! Küll! Võit sinu! Jäta järele!"
Hans vasta: "Minugi poolest. Mine nüüd kulda tooma".
Vanapagan läheb.
Seni võtab Hars suka sääre. Paneb suka sääre kitsa, sügava augu peale.
Pea tuleb vanapagan, kullakott seljas.
Hans ütlema: "Miks sa nii vähä tood? Minu sukk just toobine. Ega sest sukk täis saa".
Vanapagan vasta: "Miks ei saa. Ega sul hobuse jalg ole".
Vanapagan kallab kulla suka säärde. Kuld langeb alla sügavasse augu põhja.
"Mine uuesti kulda tooma!" käratab Hans.
Vanapagan toob teise koti. Kallab jälle suka säärde, aga suka säär täis ei saa.
Vanapagan kiruma: "Võtku see ja teine sinu sukka! See ju päris põhjatu nagu hiidlase särk".
Ei aita, mehike peab uuesti kulda tooma. Tuleb kolmevakase kotiga tagasi. Kallab selle suka säärde.
Nüüd viimaks suka säär täis.
Hans naerab rohke saagi üle.
Vanapagan õhkab: "Ei ma seda oleks uskunud, et sul nii suur sukk. Pidin peaaegu viimse kulla sinu jaoks tooma. Kahju, et sinuga kihla vedasin".
Hans hirvitab: "Ise tahtsid! Ole nüüd rahul!"