Enne kui Kalevipoeg Soomest kodu poole tagasi pöörab, tuleb talle kuulus Soome sepp (Ilmarine) meelde. Teab, et see sepp mõõku valmistab, mille sarnaseid keegi muu ei tee. Mõnusa mõõga puudust Kalevipoeg ju tihti tunnud. Eks nüüd Soomes viibides ole paras aeg mõõka hankida.
Kalevipoeg sedamaid Soome sepa juurde mõõka tellima. Aga ei tunne teed. Eksib päeva kolm mööda metsi. Viimaks näeb eide. Küsib eidelt teed. Eide juhatuse peale sammub edasi. Mõne aja pärast kuuleb kanget mühinat. Sepa juures tõmmatakse lõõtsa ja taotakse. Kalevipoeg läheb mühina peale edasi. Leiab kenast orust sepapaja.
Astub sepapatta. Vanasepp ise kolme pojaga kangesti tööl. Taovad rauda: sädemed kargavad pajast metsa. Kalevipoeg küsima, kas sepal mõõk müüa. Sepp jahtab. Käsib noorema poja kambrist mõõga näha tuua.
Kalevipoeg võtab mõõga kätte, proovib. Proovib esiti paenduvust. Siis lööb teraga tugevasti vasta kaljut. Mõõk tükkideks.
“Ei niisugune riist mehele kõlba!" hüüab Kalevipog; mõõka käest visates.
Teine, kolmas mõõk tuuakse Kalevipoja kätte. Kalevipoeg raiub needki tükkideks.
Sepp sõnuma: “Saab sest naljast küll. Raiud viimaks kõik mõõgad puruks!"
Teine sepa poeg paremaid mõõku tooma. Tuleb tagasi, süle mõõku täis. Kalevipoeg proovima. Lööb mõõgaga alasit. Mõõk tungib tollipaksuselt alasisse. Jääb küll terveks, aga tera nüri.
Sepp ütlema: “Pole viga! Küll saad mehekohase mõõga. Mul mõõk, mis vana Kalev enesele tellinud. Seitse aastat olen selle kallal poegadega seltsis tööd teinud, seitsmet sugu sõnadega talle iseäralikku väge sisse pannud. See päris mõõkade kuningas. Enne kui mõõk valmis sai, lahkus Kalev maailmast!"
Kalevipoeg võtab mõõkade kuninga kätte, vaatab. See mõõk tõesti mehekohane. Kalevipoeg mõõga jõudu katsuma. Kihutab hoobi alasile pihta. Alasi keskelt pooleks, alasi pakk niisama. Mõõgal löögist ei vähematki märki!
Kalevipoeg rõõmuga hüüdma: “See mõõk mehe kohane! Niisugust mulle tarvis! Ütle, mis maksab!"
Sepp vasta: “Kudas mõõk, nii hind. Kolmandik kuningriiki, tuhat taalrit, kakssada kuldraha, üheksa hoost, kümme paari härgi, kakskümmend lehma, sada sälitsit nisu, laev odre!"
Kalevipoeg kohe: “Olgu ka hind kallis, heameelega maksan selle. Tule mu juurde Eestimaale, saad hinna kätte!"
Sepp vasta vaidlema: “Ei ole aega pikka teekonda ette võtta. Saada hind parem siia!”
Lepivad viimaks kokku. Kalevipoeg lubab mõõga hinna sepale kätte saata.
Nüüd mõõga liiku jooma. Seitse päeva ühte lugu käivad õllekannud liigujoojatel käest kätte. Uhke humal valgub meeste pähä, võtab meele meeste peast, ahmab aru poiste peast.
Joobnud peaga hakkavad Kalevipoeg ja sepa vanem poeg kaklema. Kalevipoeg vihastub vastarääkimisest. Tõmmab korraga mõõga tupest välja, lööb sepa poja surnuks.
Vihane sepp kutsub sulaseid Kalevipoega karistama. Kalevipoeg kargab püsti, viristab mõõka enese ümber, karjudes: “Tulgu, kes surma soovib!"
Sepp näeb, et sulased Kalevipojale viga ei või teha. Käsib sulaseid Kalevipoega rahule jätta. Selle eest hakkab sajatama: “Mõõgast saagu su mõrtsukas, tapariist sind ennast tapku!"
Kalevipoeg ei pane sajatust tähele, vaid tormab õuest välja metsa. Metsas uidab edasi kodumaa poole. Väsimust tundes heidab puhkama, magab mõnda aega magusasti.
Ärgates näib ta meelest, nagu oleks ta ainult kohutavat unenägu näinud. Ei mõtle enam selle unenäo peale, vaid sammub edasi. Jõuab õnnelikult randa, kus paati istub ja kodu poole hakkab sõudma.