Vanatühi ei hoolinud sest, et Vanataat vargaid kuu peale hirmutuseks kinni needinud, vaid külvas kurjuse seemet rohkesti edasi, kasvatas kadedust, hävitas headust.
Vanataat mõtlema, kudas vanaletühjale tõkkeid teha. Arvab iseeneses: “Kurjust ei või koguni kaotada; kurjus on headuse mõõt ja kihutaja. Aga kurjus ei tohi kunagi maailmas peremehe keppi käes pidada. Tarvis vanatühja tegevusele piirid panna. Vanatühi kiusab inimesi ja loomi. Määran vanaletühjale tagakiusaja, kes ta nõud nurja ajab ja talle öösel unerahu ega päeval puhkamise paika ei anna!"
Vanataat varsti sepale (Ilmarisele) ütlema: “Sepp, sa oled enne taeva tagunud ja laotuse teinud, nii et vasara jälge ei nähta ega pihtide pidet tunta. Tee nüüd teine seesugune tubli töö. Valmista vanker, mis veereb nii kiirelt kui hüüd inimese suust, veereb ka siis, kui hoost pole ees vedajaks. Peale selle tao pill, mis põriseb paremini kui ükski muu pill maailmas, pill, mille põrinat penikoormate peale kuulda. Viimaks veel tao tuhat tulist noolt, mis lõikavad läbi lihast ja luust!"
Sepp sedamaid tööle Vanataadi soovitud asju valmistama.
Sepa ligidal elas Võhandu ääres vennaste paar käharpea Kõu ja parajapäivine Pikker. Selle vennaste paari ja vanatühja vahel valitses alaline tüli. Kõu ja Pikker ei võinud vanatühja sugugi sallida ta pahade tegude pärast. Kõu ja Pikker katsusid vanatühja elu hästi halvaks teha, et vanatühi iialgi nende ligidale ei tuleks kurjust külvama ja headust kaotama. Vanatühi mõistis vendade mõtteid ja sai mõnda korda nende tagakiusamist tunda. Hoidis ennast hoolega vendade eest kõrvale, valas aga salaja neile seda rohkem oma sappi karika sisse juua. Nagu vahimehed vahitornis valvasid Kõu ja Pikker ometi pimedal ööl ja selgel päeval, nii et vanatühja püüded kurja teha ikka luhta läksid.
Kõue ja Pikri juure viis sepp vankri, pilli ja nooled. Käskis Kõu ja Pikri Vanataadi käsu peale vankrisse astuda. Esiti astus Kõu. Tundis nagu oleks tuhat tuult teda tõstnud, nii ilma vaevata pääsis vankrisse. Pärast astus Pikker. Ei saanud aru, kas marumemm teda ise kätel kandis või tuuletaat takka tõukas, aga kergelt kui udusulg kerkis ta vankrisse. Ei olnud vankril hoost ees vedamas ega sulast takka tõukamas. Nii pea kui Kõu ja Pikker vankris, tõuseb vanker, tõuseb vaksa, tõuseb teise, tõuseb sülla, tõuseb teise ja veereb siis vurinal ikka kõrgemasse ja kõrgemasse sinna, kus pilved pillerkaari peavad ja taevasagarad tuultega tantsivad.
Pea leiavad Kõu ja Pikker endid pilvede riigist. Pilv ees, pilv taga, pilv all, pilv pea kohal. Vennad kohkunud; ei mõista, kuhu nad juhtunud. Korraga astub Vanataat nende juure. Ütleb: “Kõu ja Pikker, te olete alati vanatühja taga kiusanud ja vanatühjaga vihas ja vaenus elanud. Vanatühi tahab maailmast headust hoopis hukata ja kurjust asemele valitsema panna. Kurjus ei tohi iialgi kuningaks saada ega toorus troonile tõusta. Teid vanatühja vaenlasi olen sellepärast määranud headuse hävitajale tõkkeid tegema. Seks lasksin teile valmistada tulise vankri, mis ilma hoostetagi sõidab. Nagu tuul viib teid vanker sinna taevakaarde, kus vanatühi enesele tööpõllu see kord valinud. Paljil käsil ei või te vanaletühjale tüli teha ega talle teenitud nuhtlust kätte jagada. Vanatühja nuhtlemiseks käskisin seppa teile nooli valmistada. Neid nooli heitke vanatühja turjale. Kui nooled vanatühja ennast ka ei tapa, teevad nad ometi haavu, mis üheksa ööd valutavad ja kümme päeva kipitavad. Vanatühi annaks kas tuhat tündrit kulda ja sada koormat hõbedat, kui keegi teda nende noolte rahe käest päästaks. Vanatühja sulastelt pärib iga nool hinge. Neile on nooled nagu koledaks katkuks. - Rahvas peab teadma, kus ta vihasem vaenlane viibib ja teenitud nuhtluse pärib. Seks lasksin teile toreda pilli teha. Te olete tänini ikka hea meelega pillist kõige ilusamaid helisid välja meelitanud. Nüüd võtke pill ja näidake, et teie pill kõik maailma pillid võidab, vähemalt oma vägevuse poolest. Kes teie pilli puhumist kuuleb, ei kuule enam muud, puhugu kas maailma kõige osavam kunstnik ta ees. Teele minnes pilli puhuma täitke enne merel pilved vett täis. Laske teel tublisti sadada, et sadu vanatühja hirmul tehtud mustad jäljed ära peseks!"
Nõnda õpetades saatis Vanataat Kõu ja Pikri uude ametisse.