Lõikuse ajal ütleb vanapagan Hansule: "Hans, rukkid valmis. Täna mine rukkid lõikama!"
"Hea küll, peremees!"
Hans võtab noa, läheb.
Vanapagan näeb, küsib: "Kuhu nüüd?"
"Eks ikka peremehe käsku täitma!"
Vanapagan teeb imestades suured silmad: "Kas noaga?"
"Noaga neh!"
Vanapagan ütleb pead kõngutades: "Mina olen enne alati sirbiga lõiganud!"
"Mina ikka noaga!"
"Saame näha, mis niisugusest lõikamisest välja tuleb!"
Hans ei lähe rukki põllule, vaid aita. Võtab aidast külimitu rukkid, viib aida ukse ette, istub maha, tõmmab noa kätte, hakkab rukki terasid katki lõikama.
Vanapagan läheb põllule Hansu rukkilõikust vaatama. Ei Hansu kusagil.
Vanapagan tuleb pahaselt koju tagasi. Näeb korraga Hansu aida ukse ees.
Vanapagan küsima: "Mis siin teed?"
Hans naeratades: "Eks sa näe? Lõikan rukkid!"
Vanapagan vasta: "Põllul pidid rukkid lõikama, mitte siin!"
Hans naerdes: "Kust mina seda võisin teada".
Jälle Hansul õigus.