Ennemuiste elas meie maal vanapagan. Tal oli tubli mõisasuurune talukoht. Naise, lastega tegi vanapagan kõik tööd ära.
Aega mööda võtsid vanapagana külamehed enestele sulaseid. Külamehed saatsid sulaseid tööle, ise nukitsesid kodu. Vanapagan oma perenaisega ja lastega tegi endist viisi kodu ja väljas tööd, nii et pea auras otsas.
"Ei lugu enam nii lähe!" ütleb ühel päeval vanapagana perenaine.
"Mis lugu?"
"Et me ise kõik tööd ära teeme!"
"Mis sest viga?"
"Külamehed naeravad meid. Arvavad meid nii vaesiks, et me ei jaksa sulast pidada. Ometi meil keller kulda, hõbedat täis. Ehk jälle arvavad meid nii ihnsateks, et me ei raatsi sulast pidada. Ihnsad me ammugi ei ole!"
"Ei ole, eit!"
"Noh siis pole muud kui palkame enestelegi sulase, kes meie tööd ära teeb. Seda viisi näitame külameestele, et me mingis tükis neist maha ei jää!"
"Kui nii arvad, palkame!"
"Ei sulase palkamist maksa tulevaks aastaks jätta. Varsti palkame!"
"Aga keda?"
"Jah, see on raske küsimus. Ütlen sulle, sulase palkamisega peame ettevaatlikud olema!"
"Miks nii?"
"Vaata, kui enesest suurema mehe palkad, ei saa sa niisugusest jagu. Enesesugune ei taha ehk alati käsku kuulda. Pead enesest vähema mehe sulaseks palkama. Kui sulane sinust vähem, võid alati ta peremees olla. Üks viga ometi, kui sulane sinust vähem: kas jaksab meie suure koha tööd ära teha? Sellepärast tuleb ette vaadata, et väikse kasvuga sulane kõik tööd ära jaksab teha!"
"Väga õige, eideke! Eks katsun otsida, et väikse, tugeva sulase leiaksin."
"Siis oleme jälle külameeste sarnased. Keegi ei või meid naerda."
Vanapagan läks enesele sulast otsima. Käis mitu päeva mööda maad ümber, ei leidnud parajat; kes liig väike, kes liig nõrk, kes liig rumal, kes liig suurgi. Oma meelepäralist sulast silma ei puutunud.
Vanapagan ei jätnud ometi sulase otsimise nõu katki. Läks teise taevakaare poole otsima. Ei jõudnud kottu veel kaugele, kui kraavikaldal mehe nägi leiba luusse laskvat. Mees temast hulga lühem.
Vanapagan arvama: Ehk saab sellest mulle sulane. Äratan mehe üles.
Magaja hõerub silmi, tõuseb istukile.
Vanapagan küsima: "Külamees, mis magad? Kas ei taha mulle sulaseks tulla?"
Külamees vasta: "Mis ma magan? Mul kadus töö järg käest ära. Ei aidanud muud, pidin magama heitma!"
Vanapagan uuesti küsima: "Kas ei taha mulle sulaseks tulla? Mul tööd enam kui palju!"
Külamees haigutab vasta: "Miks mitte, kui kaupa saame."
Vanapagan küsima: "Kui palju palka aastas tahad?"
Külamees vasta: "Toop kulda kuluks ikka aastas ära. Aga mina ei tee kaupa vähem kui 7 aasta peale. Aasta kestab kevadisest käo kukkumisest teise kevadise käo kukkumiseni."
Vanapagan seletama: "Nende tingimistega võiksin leppida. Ei tea, kas mu tööd ära jaksad teha?"
Külamees omalt poolt vasta: "Töö pärast pole meil palju tarvis rääkida: olen töö vaenlane! Minu meel käib ikka selle peale tööd maailmast kaotada."
Vanapagan arvab, et külamees ennast kiidab kange töötegija olevat. Ütleb: "See on hea, seda armastan. Kuule aga, ma nõuan, et mu käskusid karva pealt täidad!"
Külamees vahele: "Tahan kõik karva pealt täita!"
Vanapagan rõõmuga seletama: "Tingimistega oleksime joones. Aga kardan veel, kas sul jõudu mu töödega toime saada ja kas tark küll oled mu asju ajama. Pead mulle enne proovi tegema, et näeksin, kas mu sulaseks võid jääda või ei."
Külamees naerdes vasta: "Kui muud pole tarvis kui proovi teha, küll sellega toime saan. Võin kas sada proovi teha!"
Vanapagan rõõmsalt: "Kaup küps. Ütle nüüd veel, mis su nimi?"
Külamees vasta: "Hans mu nimi. Tuttavad hüüavad mind vahel ka Kaval-Hansuks!"
Vanapagan mõteldes: "Hans, Hans! Imelik nimi! Niisugust nime pole ma veel kuulnud."
Hans omalt poolt küsima: "Aga mis siis sinu nimi on?"
Vanapagan seletama: "Külarahvas hüüab mind ju mõnda aega vanakspaganaks. Enne hüüdis mind ainult taadiks. Sina võid mind parem peremeheks kutsuda."
Hans vasta: "Hea küll, peremees."
Vanapagan veel ütlema: "Nüüd kõik asjad läbi räägitud ja sina mu sulane, kui proovi hästi ära teed. Tule kohe minuga kaasa minu koju. Vanamoor ja lapsed ootavad juba ammu uut sulast."
Mõlemad hakkasid nüüd vanapagana talu poole kõmpima.
Seda viisi sai Hans vanapagana sulaseks.