Hans valab korra tina. Vanapagan juurde, küsima: "Hans-poeg, mis nüüd teed?"
"Keedan silmarohtu. Silmad haiged!"
"Minu silmad ka natuke haiged. Ehk annad mullegi rohtu!"
"Miks mitte, kui soovid. Heida pingile seliti maha. Siis parem silma valada. Hoia, et ennast ei liiguta! Muidu läheb kõik nurja. Küsib keegi, kes silmi arstis, vasta: Ise tegi!"
Vanapagan nõus. Heidab tuulipingile. Hans seob köiega kõvasti kinni.
Nüüd tina tulele, kuumaks. Hans läheb, valab vanalepaganale tina silma.
Vanapagan karkäuh! jalule, karjudes metsa poole. Nägijad küsima: "Mis viga? Kes tegi?"
Vanapagan valul vasta: "Ise tegi!"
Küsijad sedamaid: "Kui ise tegid, mis siis kaebad!"
Alles teisel päeval tuleb vanapagan metsast tagasi. Hansuga kohe taplema: "Mis sa, hull, tegid! Olen su süü läbi pool pimedaks jäänud. Teise silmaga ei näe enam midagi!"
"Vennike, ise süüdlane! Eks ma hoiatanud sind: ära liiguta! Sa aga kargasid maast üles, lõid tinapanni ümber, tina sattus silma. Sealt viga! Oleksid mu õpetust hoolsalt tähele pannud, oleks silm terve!"
Hansul jällegi õigus.