Hans keedab pigi.
Vanapagan tuleb Hansu juurde.
Vanapagan küsima: "Hans-pojuke, mis nüüd teed?"
"Ei suuremat ühtigi. Keedan kuldamise rohtu. Tahan nööpisid kullata!"
Vanapagan varsti paluma: "Hans, hea mees, kas sa ei võiks mu habet ära kullata? Ma ei tahaks, et mul niisugune habe oleks nagu igal hulgusel!"
"Hea meelega olen valmis su habet ära kuldama."
Vanapagan uuesti paluma: "Kas võiksid täna juba kuldamist ette võtta?"
"Miks mitte. Oota natuke, kuni kuldamise leem valmis saab!"
Hans teeb pigi hästi sulaks.
Kutsub siis vanapaganat: "Kuld sula. Tule, pista habe kulla sisse. Enne ometi pead tõotama, et mind niikaua, kui habe veel pole valmis, pead "Niisuguseks" hüüdma. Hüüad mind Hansuks, ei mõju kuldamine. Niisama ei mõju kuldamine, kui enneaegu ilma minuta kuldamist hakkad järele vaatama. Ainult mina oskan kuldamist nii toimetada, et kuld jäädvalt habeme külge jääb. Puutud ise enneaegu külge, muutub kõik mustaks!"
Vanapagan usub, mis Hans räägib. Pistab Hansu käsu peale habeme pigipatta.
Hans läheb külasse võõrusele. Jääb paariks päevaks kottu ära.
Vanapagan ootab, mis saab. Pigi hangub kõige pajaga vanapagana habeme külge kinni. Vanapagan ei julge ometi kätt külge panna ilma Hansuta. Hakkab ühe ja teise käest Hansu taga küsima. Korraga tuleb mehikesel meelde, et Hansu nime ei tohi nimetada.
Küsib sellepärast: "Kas oled "Niisugust" näinud?"
Kes näeb, naerab. Igaüks vastab hirvitades: "Ei ole iialgi veel "Niisugust" näinud!"
Vanapagan ootab ikka veel Hansu. Ilmaaegu. Hans kadunud kui tina tuhka.
Inimesed hirvitavad vanapagana pigipaja üle habeme otsas.
Vanalpaganal ei jää muud nõu üle kui kisub pigipaja habeme küljest ära. Pigiga ühes kisub habeme karvadki välja. Karvade kiskumine teeb hirmust valu. Vanapagan peab noaga takka aitama, et paja habeme otsast kätte saaks.
Teise päeva õhtul ilmub viimaks Hans.
Vanapagan kohe küsima: "Kus ometi olid? Otsisin sind nagu tina tuhka taga. Kiskusin ise paja habeme küllest ära. Terve kuldamine läks nurja".
Hans vasta: "Ise oled süüdlane, peremees. Miks oled nii kannatamata! Kuldamine nõuab paar päeva aega. Läksin meelega varjule, et sa mu peale ei käiks ja mind ei sunniks enneaegu vaatama. Nüüd oled ise järele vaadanud ja kõik nurja ajanud. Minu vaev ilmaaegu!"