Katki purustatud laudade pärast läheb Kalevipoeg teist korda Pihkva poolt laudu tooma. Tagasi talles sammub niisama Peipsist koormaga läbi, nagu esimesel korral. Edasi minnes ka Ilmjärvest. Ilmjärve kohta sõnub vägimees: "Tohoo mudalompi! Peipsi puutub puusadeni, see kipub ju kaela märjaks tegema!"
Edasi astudes näeb korraga suurt suitsu. Naga pilv tõuseb suits üles taeva poole. Kalevipoeg sammub ligemale vaatama, mis see suits tähendab. Näeb: mäe künka sees koobas, koopas suur tuli, tulel päratu pada. Kolm meest istuvad paja ümber, riisuvad vahtu leeme pealt.
Vägimees viskab laua koorma seljast, astub ligemale, küsib, mis rooga mehed keedavad. Üks keetja vastab, et nad nõidade jaoks mõnesuguseid rohtusid valmistavad. Kalevipoeg küsima, kus nende peremees. Loodab peremehelt söömiseks kõlbavat rooga saada.
Keetjad käsivad Kalevipoega koopast sisse minna, nurgast käsi kaudu edasi astuda, siis tulla viimaks peremehe toa uks vasta. Sealt astugu sisse.
Kalevipoeg koopasse, koopast edasi.
Leemekeetjad hirvitavad seda nähes isekeskis: "Karu läks kassi pesasse! Küll naha kaotab!"
Vägimees peab esiotsa urgast mööda roomates edasi minema. Aega mööda laieneb urgas, vähe valgust hakkab paistma. Juba pääseb vägimees püsti tõusma. Vaatab ümber. Suur tuba, toa lae all põleb lamp. Tagaseinas uks. Ukse kõrval kaks pange. Ühes panges piimakarva vedelik, teises tõrvakarva. Teisest toast voki vurin kuulda, peale selle veel neiu-lauluhäält.
Kalevipoeg tahab ust avada. Kudas ka katsub, uks ei liigugi. Hakkab neiule vasta laulma. Laulu lõpul laulab neiu jälle talle vasta. Lauldes õpetab neiu: "Kasta käsi ukse kõrva tõmmu vedeliku sisse. Siis kasvab rusikale raudne rammu, võib raudsed väravad lõhkuda, terasest tornid purustada. Piima karva vedelik vähendab rammu. Muidu murrab tugev käsi kõik pihuks."
Kalevipoeg teeb nagu neiu lauldes õpetanud. Tunneb varsti, kudas rammu kasvab. Uksest kinni võttes tõmmab vägimees nüüd ukse kõige piitadega eest. Astub teise tuppa. Neiu põgeneb voki takka kohkudes eest. Hüüab ise Kalevipojale: "Külamees, ära enne puutu neiu külge raudkäpaga, kui koledat jõudu oled piimakarva panges vähendanud!"
Kalevipoeg ei pane neiu soovi tähele. Silmad vaatavad ainult tagaseinas rippuva mehise mõõga peale. Mõõga kõrval teises varnas pajuvits, kolmandas vana kaapkübar. Aga vägimees ei hooli viimasist. Mõtleb ainult mõõga peale.
Neiu seda nähes õpetama: "Las mõõk olla. Sarnase mõõga võib sepp sulle igal pool valmistada. Niisugust pajuvitsa ja kaapkübarat kui siin, ei saa aga kusagilt. Kübaral kümme väge, vitsal seitse saladust!"
Kalevipoeg uhke oma jõu peale. Vastab ülbelt: "Küll saan maailmas oma jõugagi läbi. Pole nõia kübarat ega vitsa tarvis!"
Neiu ei hooli Kalevipoja vastavaidlemisest. Võtab seinalt varna otsast kübara, paneb enesele pähä. Ütleb ise: "Kasva, kasva, kulla neiu, kasva Kalevi kõrguseks!"
Sedamaid kasvab neiu küünra, kasvab kaks, kasvab mõne silmapilguga juba Kalevipoja kõrguseks.
Sõrmeküüntest tehtud kübar huvitab Kalevipoega. Kalevipoeg võtab neiu peast kübara, paneb enesele pähä, lausub: "Vaju, vaju, vennikene, vaju mõni süld väiksemaks, vaju lapse suuruseks!"
Silmapilk Kalevipoeg kahanema. Kahaneb vaksa, kahaneb teise, kahaneb kokku lapse suuruseks.
Neiu kutsub õed sinna, kes niisama nagu temagi maa pealt röövitud, all maailmas vangipõlves elavad. Kalevipoeg lubab neid kõiki päästa. Neiud varsti Kalevipojale altmaailma majasid näitama. Pere vanaeide panevad kööki kinni, et vanaeit neid takistama ei hakkaks.
Neiud viivad Kalevipoja esiti raudtuppa. Tuba rauast, seina nurgad terasest, rauduksed, raudaknad, laudpõrand, raudlagi, raudahi, raudlauad, raudtoolid, lühidalt kõik rauast. Raudvaragi raudkirstudes.
Vanem neiu seletab Kalevipojale: "See raudtuba vanatühja töötuba sulastele. Siin neid vaeseid vaevatakse ja piinatakse!"
Edasi viivad neiud Kalevipoja. Sammuvad tüki maad kaugemale. Vasta tuleb vasktuba. Uksed vasest, aknad vasest, seinad vasest, põrand vasest, lagi vasest, majariistad vasest. Vaskkirstud nurgas, vaskvarandus sees.
Vanem neiu seletama: "See vasktuba vanatühja tütarlaste töötuba. Siin neid vaeseid vaevatakse ja piinatakse!"
Jälle edasi viivad neiud vägimehe. Hõbetuba ees. Seinad hõbedast, lagi hõbedast, põrand hõbedast, kõik majariistad hõbedast. Hõbedast kastid nurgas, hõberaha täis.
Keskmine neiu seletama: "See hõbetuba vanatühja igapäevane tuba. Siin puhkab ta iga päev!"
Uuesti viivad neiud Kalevipoja kaugemale. Viivad kuldtuppa. Seinad kullast, lagi kullast, põrand kullast, kõik majariistad kullast. Kuldkastid nurgas, kuldraha täis.
Keskmine neiu seletama: "See kuldtuba vanatühja pidutuba. Siin viibib pidupäevadel!"
Jälle edasi viivad neiud Kalevipoja. Viivad siidituppa. Tuba täiesti siidist. Nurgas siidikirstud, siidikangaid täis.
Noorem neiu seletama: "See siidituba neiude ehtetuba!"
Veel viivad neiud Kalevipoja sammetituppa ja viimaks poordituppa. Mõlemad toad neiude ehtetoad.
Õues näitavad neiud vägimehele 7 aita. Üks ait raudkivist, teine paest, kolmas kana munast, neljas hane munast, viies vikikivist, kuues kotka munast, seitsmes siuru munast. Kaugemal seisavad karjalaudad, kuid neid ei ihka vägimees enam vaatama minna. Küsib parem vanatühja kohta üht ja teist.
Neiud seletama: "Kalevipoeg, katsu, et ruttu tagasi lähed! Võta meid kaasa! Pea tuleb vanatühi koju. Siis ei pääse ära me ega sina!"
Kalevipoeg naerab neiude kartuse üle. Loodab oma suure rammu peale. Neiud kardavad Kalevipoja pärast. Lähevad, vahetavad vanatühja sängisambas klaasid ära. Seal üks klaas, mis suure jõu annab, teine, mis jõu kaotab. Märg klaasides üht karva. Neiud panevad jõu vähendava klaasi sinna, kus jõu kasvatav klaas seisis. Üks õde peidab imevitsa põue.
Korraga kuulevad kanget maavärisemist. Põrand põrub, lagi laksub, koda kõigub. Vanem neiu väriseb, keskmine kahvatab, noorem hüüab: "Nüüd oled lõksus, Kalevipoeg! Vanatühi tuleb tagasi! Ei sa ta käest enam pääse! Peidupaika pole kusagil!"