Sõrmede peal võime varsti üles lugeda, mis meie keeles luupainaja kohta kirjutatud. Jutte luupainaja kohta leiame "Rahvaraamatutes" ja "Vanades juttudes", seletusi aga J. Jungi raamatus "Kodumaalt" nr. 6, 1879, kus raamatu toimetaja luupainajale paari lehekülge pühendab. "Kalevipoeg" ja "Eesti rahva ennemuistsed jutud" ei tee luupainajaga tegemist, niisama lähevad J. Kunderi "Eesti muinasjutud" ja J. Kõrvi "Eesti rahva muistejutud ja vanad kõned" luupainajast osavõtmata mõõda. Seletusi luupainaja kohta sisaldab veel mu "Eesti mütoloogia", 1920. Muist meie keeli kirjutatud raamatutest, mis luupainajat nimetavad, võime vaikides edasi minna, olgu siis et veel A. Saali "Üleüldist isamaa ajalugu", 1893, meelde tuletame.
Saksakeelses kirjanduses sellevastu leiame luupainaja kohta seda rohkem kirjutusi. Kõige vanemad on Böcleri "Eestlaste ebausklikud pruugid" (Der Ehsten abergläubische Gebräuche), Dr. Kreutzwaldi poolt 1854 uuesti trükki toimetatud, ja I. Luce "Tõde ja arvamine" (Wahrheit und Muthmassung), 1827. Nende järele astus Russwurm oma "Eibofolke'ga'' 1855. Uuemate uurijate töödest tuleb kõige tähtsamaks arvata Wiedemanni "Eestlaste sisemisest ja välimisest elust" (Aus dem inneren und äusseren Leben der Ehsten), 1876, J. Holzmayeri "Osiliana", 1872, ja L. Schröderi "Germanische Elben und Götter beim Estenvolke", 1905. Soomekeelsetest oleksid nimetada: Matti Varonen, Vainajainpalvelus, 1895, ja F. A. Hästesko, Länsisuomalainen loitsurunous, 1918. Muudel töödel on vähem tähtsust.
Peale selle oli mul rohkesti käsikirjalist materjali mu rahvaluule-kogust tarvitamiseks käepärast. Selle materjali on järgmised korjajad kokku kogunud: D. Pruhl Haljala Metsikust, T. Lepp-Wiikmann ja J Loosberg Haljala Vihulast, O. Hintzenberg Tapalt, J. Neublau Jootmalt, K. Kuusik Amblast, J. Niinas Ristilt, F. Vahe Hiiumaalt, O. Schantz Pootsist, M. Aija ja J. Reitvelt Veelt, K. A. Sinka Alistest, J. P. Sõggel Paistu Kaarlist, H. Põder Viljandist, H. Jaanson V.-Tänassilmast, H. Pihlap Vana-Võidust, J. Vaine, J. Kenkmann ja J. Mädasson Tarvastust, J. Karu Helmest, M. Luu Põltsamaalt, Jaan Keller Pilistverest, J. Tõllasson ja M. Siipsen Rõugest, A. Käärik Rõngust, I. ja P. Rootslane Võnnust, Helene Maasen Palamuselt, Joosep Tamm Sträkovast, A. Kuldsaar Sõrvest, E. Kaasik ja S. Lillhein Kuusalust, A. Kivi Hõbedalt jne.
Kõigile nendele olgu südamlik tänu nende vaeva eest avaldatud. Kihutagu need read muidki isamaa poegi ja tütreid veel agarale korjamisele!