Kudas ruttu mehele saada ja pea pruuti leida

Peatükk Eesti rahva vanast usust

Matthias Johann Eisen

Üteldakse, et tütarlaps ainult ühte iha tunda, nimelt mehele minna. Kui hästi see ütelus tõega kokku läheb, ei tea ma tunnistada. Pole ma seda pikemalt järele uurinud. Ei peaks see ütelus tõemärki eneses kandma, ei tahaks ma süüdlase nime kandma hakata. Rääkisin ainult järele, mis teistelt kuulnud.

Kui nüüd noored neiud tõeste niisugust iha tunnevad mehele minna, peab neil muidugi põhjus olema teada saada, kudas tanu alla pääseb. Juhtusin mõne aja eest raamatutest nägema, mis nendele ses tükis õpetust andis. Ise ma seda raamatukest ei lugenud ega või siis ta sisu kohta midagi lausuda. Vähe neiusid on vist seda raamatukest näinud ega tea seega ta õpetust tähele panna. Räägitakse, et neiudel ometi iseäralik salaraamat olla, kus kõik meheleminemise-õpetused sees seista. Mul on korda läinud selle salaraamatu ühte ja teist peatükki lugeda, kui see raamat ka trükitult mu ees laual ei seisnud. See salakiri on emade ja tütarde mälestuseraamatusse kirjutatud. Seda mälestuseraamatut katsuvad emad ja tütred noorte meeste eest iseäranis varjul hoida. Mina oma poolt niisugust kadedust südames ei tunne, vaid annan teada, mis ma salaraamatust kuulnud. Ühte ehk teist õpetust tunnevad neiud ju muidugi; võib olla, ehk leiavad mõne tundmatagi õpetuse. Noortele meestele on õpetused seda enam tähelepanemiseväärilised. Neid tundes teavad noored mehed, kudas endid hoida, kui neiud nende südamete peale tulevad tormi jooksma.

Oma poolt pean ometi juurde lisama, et ma ühegi eelpool seisva õpetuse eest vastutamist enese peale ei võta, vastutamist selle eest, et õpetus tõeste õige. Palju enam olen valmis kas tuhande rubla peale kihla vedama, et õpetused luuleahjust välja lennanud. Leiab mõni neiu ehk noormees, et eelseisvad õpetused olevikus meheleminemise asjus enam ei mõju, lükkan süü siis oma kaelast ära. Nõuab keegi vastutust, kui õpetuste järele tegemine sihile ei vii, siis juhatan vastutusenõudja esivanemate juurde. Võtku esivanemad vastutusele, miks nad seda õpetanud, mis õige ei ole.

Nimetasin eespool, et tütarlapsed ainult seda iha tunda - mehele minna. Kurjad keeled kõnelevad, ka emad tunda ainult ühte iha ja see on - tütreid mehele panna. Endised emad vähemalt hakanud tütarde sündimise järele kohe selle peale mõtlema, kudas tütred mehele saaksid. Kas praegused emad ka, ei julge ma ütelda. Küll aga endised, - seda tunnistab rahvas. Rahvasuu räägib endise aja kohta: Vaevalt on tütarlaps sündinud, kui ta ju võetakse ja pükstesse pandakse. (Sellega ei taha ma ütelda, nagu saaks laps püksid enesele mähkmeteks.) Pükstesse jäetakse laps ainult silmapilguks. Kohe tõmmatakse ta pükstest läbi püksireie välja. Niisugune pükstesse panemine ja läbi reie tõmmamine saadab seda korda, et tütarlaps suurestpeast meestele meeldib ja ruttu mehele saab.¹ Halliste pool pandakse laps kohe peale sündimist pearätiku sisse. Rätiku osaliseks saavad poisidki. See rätikusse panemine mõjuda niihästi poeg- kui ka tütarlastesse. Niisugustest rätikusse pandud lastest kasvada ilusad inimesed. Igaüks ihaldada niisugust poissi ehk tütarlast enesele.

Viljandimaal tehakse tütarlapse mehelesaamiseks varsti peale sündimist teisi vigurid. Kõik lapse mähkmed ja riided pandakse ligunema piimapüttidesse, taariastjatesse ja ülepea niisugustesse riistadesse, kust majarahvas söövad ja joovad. Niisamasugustes nõudes pesti lapse pesugi. See peab majarahvasse mõjuma, et majarahvas lapsest ainult head räägiks.² Oma poolt pean juurde lisama, et mina küll nende kilda ei astuks. Ütleme, lapse vastu ei oleks mul midagi ütelda, aga niisugust lapse-ema, kes söögiriistadesse rojased riided paneb, ei võiks ma milgi kombel kiita. Veel vähem võiksin kudagi viisi hoolt kanda, et niisuguse ema tütar mehele saaks. Ei ma usu, et niisuguse ema silm minusse niipalju mõjuks, et mulle ses tükis teised mõtted annaks.

Kui lapse pesu kuivama viidakse, siis löödakse sellega mõni korda värava tulba vastu. Niisugune löömine avab kosilastele värava ja kutsub neid hästi palju majasse kokku. Seda hõlpsamine võib siis tütarlaps mehele saada.

Olgu nüüd, et mõned emad sündimise ajal ära unustanud tütre meheleminemise eest hoolt kanda ehk et kosilased ruttu küllalt ei tule, mõni ema peab tütre leeriskäimise järele abinõusid tarvitama hakkama, et kodukana kärmemine kulli küüsi sattuks.

Sarnaste abinõude kohta kõneleb vanarahvas: Tahab mõni eit, et keegi noormees ta tütre ära kosib, siis kõrvetab eit tütre kaenlaaluse karvu tuhaks, paneb seda tuhka taigna hulka ja teeb sellest kooki. Kooki tuleb katsuda mõnele mehele sisse anda. Kui see ettevõtmine korda läheb, hakkab noormees kohe tütarlast armastama. Tuleb noormees tütarlast vaatama, annab eit uueste niisugust kakku. Siis läheb lugu seda paremaks. Pea tulevad pulmad. - Kord tahtnud Lutsu Liisu oma tütart Kaie mehele panna. Soovitud noormees ei andnud aga ennast aga Liisu ligigi. Liisu ometi kaval. Lasknud külanaise soovitud peiule kakku sisse anda. See mõjunud. Noormees ei seisnud enam kusagil mujal kui Lutsul. Kord läinud see peigmees teistega seltsis Peterburi killavoori. Seltsimehed vaadanud: noormees nii tusane mis ime. Teised küsima, mis noorelmehel viga. Noormees vastu: nii igav Lutsu-Kaie järele, et enam ei jõua välja kannatada. Koju jõudes kosinud noormees varsti peale selle Lutsu-Kaie enesele naiseks, aga õnnelikuks ta ometi ei saanud. Ülepea teatakse, et need paarid, kes armastuserohtudega kokku pandakse, iialgi hästi ei hakka elama, vaid palju enam surmani koera ja kassi meelde tuletavad. ³

Teine noormees teinud targemine kui Lutsu eide väimees. Keegi ema andnud temalegi armastusekakku. Noormees pistnud aga kaku tasku, läinud õue ja andnud koerale. Koer olnud teisel päeval nagu hull, jännanud mõne päeva ja lõppenud siis ära. Noormehele ei juhtunud aga mingisugust viga.

Raskeks läheb aga emale soovitud peiule niisugust kakku anda. Kui kakuandmine võimata, tarvitab ema teist abinõu. Ema katsub vähemalt peigmehe püksa kätte saada. Peiu pükste parema sääre küljest kaabib ema salaja kaapeid, lõikab selle peale tütre seeliku küljest tüki ja viib kaaped seelikutükiga üheskoos ristteele. Ristteele võib aga ainult maarjapäeva öösel viia. Üksi niisugusel korral tuleb sel aastal tõeste kosilane.⁴

Läänes tarvitatakse järgmist abinõu: Emad kuulavad, niipea kui tütar leerist lahti pääsenud, kohe hoolega, kus koeral poegi peaks sündinud olema. Niisugusele koerale tuleb kohe pudru viia, aga nii salaja, et ükski ei tea ega näe. Viib teine ema enne pudru ehk näeb või teab keegi viimist, kaotab pudruviimine mõju. Kui emal ometi pudruviimine korda läheb, tuleb tütrele pea palju peigmehi ja tütar ise saab õnnelikult mehele.⁵

Kulutab ema kolm paari pastlaid väimehe saamise pärast, kulutab tütar tihti kümme paari peiu saamise pärast. Nii üteldakse. Mina ei tea. Seda tean aga, et neiud juba aegsaste peigmeest püüavad teada saada, enne veel kui mõtted mehele minna. Iseäranis palju peavad neiud nääri-õhtust lugu. Nääri-õhtu ilmutab neile enam kui muu aeg tulevikku, kõige pealt aga peigmeest. Kõige üleüldisem tulevikukuulutaja on õnnevalamine. Õnnevalamine näitab, kas peigmees sel aastal ilmub, näitab aga ka, missugune peigmees ülepea on. Peigmehe nimegi katsutakse nääri-öösel teada saada. Mindakse kesköösel välja ja küsitakse esimese vastutulija meesterahva käest: Mis su nimi? Mis nime vastutulija nimetab, seda nime kannab tulevane peigmees. Olgu tähendatud, et peigmeeski pruudi nime sedaviisi nääri-öösel teada võib saada.

Tüdrukud oskavad nääri-öösel peiusid koguni nähtavale ilmuda lasta. Kes tulevast peigmeest soovib näha saada, paneb nääri-laupäeva õhtul kausitäie vett voodi alla ja kolm piirupilbast risti vee peale. Selle järele sööb peiu-nähasoovija kolm silku tagurpidi ära. Kes nüüd silgusööjale juua annab, kas ilmsi ehk unes, see peigmees ongi. Tüdruk ei pruugi kaua oodata: veel selsamal aastal tulevad pulmad.⁶

Peigmeest võivad neiud ometi muulgi ajal näha saada. Ei ole nääri-õhtut tarviski, lihtneljapäevast saab küll. Tüdruk teeb neljapäeval kolm kakku ja paneb iga kaku sisse kolm näputäit soola. Neljapäeva õhtul sööb siis ta kakud ära ja heidab selle peale magama. Kes unes tuleb tüdrukule juua tooma, on tulevane peigmees.⁷ Ma kardan ometi, et ehk keegi ei ilmu. Siis jääb vaesekesel ometi peigmees nägemata.

Noormeestele teatakse hoopis vähem abinõusid ilmutada, kudas tulevast pruuti näha saada. Siiski on neid olemas. Noorimehigi peab nääri-öö ses tükis aitama. Näituseks kästakse noorimehi nääri-öösel kiriku juurde minna ja läbi ukse võtmeaugu kirikusse vaadata. Siis ilmuda vaim, võtta nähasoovija oma turjale ja viia tulevase teisepoole juurde. Nagu näha, tuleb sarnast näitamist sohikaubaks vanasarvilisega pidada, sest - Jumala nime ei tohi selle ettevõtmise juures nimetada. Kord teinud üks poiss sedaviisi. Vaim võtnud poisi selga, viinud pruudi maja juurde, lasknud seal seljast maha ja käskinud aknast sisse vaadata. Toas näinud poiss kena tütarlapse. Poiss kirjutanud oma nime aknalaua peale ja hakanud siis jälle vaimuga tagasi sõitma. Jõudnud tagasisõidul parajaste suure metsa kohta. Korraga tulnud poisile kange hirm peale. Poiss ütelnud kogemata: "Oh Jumal, kui ma nüüd siit alla kukun, siis olen valmis!" Vaevalt oli poiss seda ütelnud, kui ta enese all paksus metsas leidis. Alles kolmepäevase rändamise järele jõudnud ta koju. Pärast, kui poiss enesele naise võtnud, tulnud talle endine juhtumine meelde. Poiss läinud äia akna alla vaatama ja leidnud sealt aknalaualt tõeste oma nime. Näidanud nime naiselegi ja rääkinud ühtlasi, kudas ta teda poissmehe põlves vaimu turjal vaatamas käinud.⁸

Lambalautki peab paariheitjatele abimeheks hakkama. Peiud ja neiud lähevad - mitte korraga - lambalauta nääri-öösel vaatama. Tuleb neiule kõige pealt jäär vastu, ilmub neiule sel aastal peig, tuleb peiule emalammas, leiab pruudi.

Palju enam püüavad neiud ise noorimehi võita. Üleüldiselt on neiudel järgmine abinõu tuttav. Neiu, kes soovib mehele minna, otsib kevadel paaris konnad üles ja viib nad sipelgapesasse. Et konnad sipelgapesas kisendama hakkavad, peab viskaja selle eest hoolt kandma, et ta konnakisa ei kuuleks. Kui aga viskaja hooletuse pärast seni sipelgapesa juurde jääb, kuni konnad kisendama hakkavad, jääb viskaja kurdiks. Niisuguse õnnetuse eemalhoidmiseks peab viskaja kõrvad kinni siduma, et konnakisa ei kuuleks. Peale viskamist peab viskaja ilma tagasi vaatamata pesa juurest ära jooksma. Alles mõne aja pärast võib viskaja pesa juurde tagasi minna. Siis leiab ta, et sipelgad konnad ära söönud, muudkui üks luuhark ja konks on järele jäänud. Neid just neiule tarvis lähebki. Need abinõud võtab neiu sipelgapesast kaasa. Soovib nüüd neiu, et keegi meesterahvas teda peaks armastama hakkama, pole muud tarvis, kui konnakonksuga tõmmata. See tähendab: konnakonks pannakse peiule riidevoldi vahele ja tõmmatakse siis riiet enese poole, muidugi mõista salamahti. Kohe hakkab meesterahvas tüdrukut kangeste armastama, kui ta ka enne teist ei sallinud. Konnahark on jälle seks, et kui neiul peaks tahtmine meesterahvast täis olema, siis võib ta meesterahvast selle hargiga tõugata. Hargiga tõukamise järele lahkub meesterahvas kohe tüdrukust.⁹

Järva- ja Läänemaal lisatakse eesolevale seletusele veel juurde, et kinnipüütud konn väiksesse karpi tuleb panna, millele hulk väiksed auke sisse tehtud. Kolme päeva pärast saadakse sipelgapesast hark ja konks. Nüüd ei ole muud tarvis kui selle inimese peale mõtelda, keda enesele tahad saada, ja konksuga tõmmata. Kohe hakkab neiu noormehe poole tulema, viibigu ta ka kas kümne versta taga.¹⁰

Konnade konksu ja harki võivad meesterahvadki tarvitada, kui nad tahavad kedagi tüdrukut eneste järele jooksma panna.

Saaremaal peavad tütarlapsed rohkem vaeva nägema, enne kui meeste kohta oma magneedi mõju võivad avaldada. Tüdruk, kes enesele meest soovib, paneb enesele meesterahva särgi selga ja poeb kolm korda vastu oksa sauna aknast noore kuu tõusu ajal läbi. Ise aga peab tüdruk sealjuures laulma:

Paista, paista, kuuke,

Paista nägusaks näoke,

Kergita mind kõige ette,

Vii mind külapoisi kätte!¹¹

Kui tütarlaps sedaviisi asja hoolega toimetab, võib julge olla, et vähe aja pärast kosilane ilmub.

Viljandimaal teatakse palju karvakaraskist kõneleda. Selle annab tüdruk poisile sisse, kui poiss muidu tüdrukust ei hooli. Tark naine valmistab karvakaraski jahust ja rõõsast piimast ning segab selle taigna sekka soovija tüdruku juukseid ja muis karvu. Karvakaraskit ahju küpsema pannes peab küpsetajal selg ahju poole olema, ta peab jalgade vahelt läbi karvakaraski ahju lükkama ja ise ütlema:

Ahju, ahju armukarask,

Läbi reie rõõmukarask.¹²

Niisuguse karvakaraski peab tüdruk ise poisile kätte andma. Siis lähevad tüdruku soovid varsti täide. Kui aga tüdruk mahti ei leia karvakaraskit poisile anda ja poiss seda ei söö, siis on tüdruk vist kimbus.

Läänes arvatakse, et tüdrukul mehelesaamiseks karvakaraskit pole tarvis lasta küpsetadagi vaid tüdruk võinud vähemagi vaevaga läbi saada. On tarvis õun või sai võtta ja sellele nõelaga üheksa auku sisse torkida. Kui keha kangeste higistab, peab selle auklise söögiaine kaenla alla palja ihu peale panema, nii et see seal niiskeks saab. Lääne eided teevad siis nagu tohter haigega, kui haigele soojamõõtja kaenla alla paneb. Tüki aja pärast võetakse kaenla alt sinna higisse pandud toiduaine ära ja katsutakse noorele mehele sisse anda. Kui noormees niiviisi valmistatud toiduainet sööb, siis ei või ta enam muud, kui peab alati selle tüdruku juures istuma. Kohe tulevad kosjad.¹³

Vähe teisiti tehtakse Virumaal. Võetakse tükk leiba, pandakse kaenla alla palja ihu peale ja soojendatakse seal. Tüki aja pärast võetakse leivatükk kaenla alt välja, keerutatakse kolm korda vastu päeva enese ümber, siis kolm korda ümber pea, aga ikka vastuoksa. Siis veel korraks leivatükk kaenla alla sooja. Selle peale katsub tüdruk leivatükki noormehele sisse anda. Läheb see korda, peab meesterahvas tüdruku ära võtma. Niisugune armastus kesta ometi nii kaua kui laulatus mööda. Siis kaob sarnane kunstlik armastus otse nagu aur.¹⁴

Olgu tähendatud, et leiva sisseandmine naisterahvasse mõjuda, kui keegi meesterahvas kedagi naisterahvast enesele pruudiks tahab saada. Isegi loomade kohta avaldab sarnane leib mõju: loom saab vagaseks nagu tall.

Hõlpsamine võib järgmist abinõu tarvitada: Kaenla alt lõigatakse karvu, keedetakse ära ja antakse sest vedelikust tilk söögiga või joogiga sellele sisse, keda enesele soovitakse.

Ehk jälle: tütarlaps läheb laupäeva õhtul sauna, pühib seal tervest kehast ilma märjaks tegemata, villase riidetükiga higi ära, kastab riidetükid joogivette ja katsub seda joogivett soovitud peiule juua anda.¹⁵ Ehk paneb leiva sisse higinartsu, annab peiule leivaga sisse ja ütleb ise:

Sa ole minu ligi

Nii kui see higi!¹⁶

Ülepea langeb karvadele südame äravõitmises tähtis osa. Ikka peavad nad söögiga ehk joogiga kudagiviisi ühendatud olema, siis panevad nad oma maitsjat varsti armastust avaldama. Niisama tähtsaks tuleb higi arvata.

Usski peab tütarlastele mehelesaamiseks abi andma. Uss tapetakse ära, pistetakse kolm korda nõelaga ussi silma, ja katsutakse siis niisuguse nõelaga riidesse pista sellele, keda enesele soovitakse. Jälle teisal nõutakse, et enne jüripäeva peab lepase kepiga ussi ära tapma ja siis sellega seda puudutama, keda armastatakse.¹⁷ Olgu tähendatud, et meesterahvadki sarnaseid tempusid teevad.

Läänes tehtakse meheleminemise asi vahel väga lihtsaks. Peigmehe saamiseks pole muud midagi tarvis kui leeriajaks uus seelik õmmelda ja see esimest korda selga panna.¹⁸ Ei tea, miks Läänes siis nii palju lollisid leitud, kes leeriajaks uut seelikut pole muretsenud ja sellepärast istuma jäänud?

Harjumaalgi tarvitatakse vahel väga lihtsat abinõu. Kui tüdruk tahab meesterahvast omale saada, pühib ta, kui see meesterahvas toast välja läinud, selle meesterahva jälgede pühkmed oma voodi alla. Niisugusel korral ei saa meesterahvas muidu elada kui peab tüdruku ära kosima.¹⁹ Kui aga see tuppa ei tule, siis ei aita asi.

Mehelesaamise tahtmisega avaldavad tütarlapsed väga tihti tahtmist tuhalabidat oma kätte saada. Seks püüavad nad oma hõlma meesterahva hõlma peale saada ehk meesterahva hõlma enese alla või oma parema jalaga meesterahva pahema jala peale astuda. Iseäranis tähtsaks arvatakse niisugust tempu laulatuse ajal. Siis muretseda niisugune temp vististe valitsuse mehe üle naise kätte.

Meesterahvad tunnevad vähem tempusid, mille abil nad naisterahvaid võivad enestele võita. Kes tahab, et tüdruk teda peab armastama, võtab värsket õlut (virret), paneb pudelisse ja liigutab pahema käe nimetissõrmega kolm korda vastu päeva ümber. Siis paneb pudeli käest ära, laseb kolm päeva seista ja annab kolmandal päeval naisterahvale juua. Siis hakkab naisterahvas armastama mis hull.²⁰ Seletamata jääb aga, mis siis teha, kui naisterahvas pakutud jooki vastu ei võta.

Vist pruugib Harju rahvas niisugusel korral teist, järgmist abinõu: see meesterahvas, kes kedagi naisterahvast enesele soovib, võtab vana äkkepulga, taob sinna kohta, kus tüdruk väljas käib, pulga nii maa sisse, et seda sugugi näha ei ole. Kohe hakkab tüdruk pulga tagujat armastama ja võtab ta kosjad vastu.²¹

Lõpuks ei või nimetamata jätta, et mõnda abinõu tuntakse, kudas pruutpaari lahku ajada. Viljandi pool õpetatakse: kui tahad tüdrukult meheleminemise õnne ära võtta, siis muretse tüdrukult kolme kanamuna võrra vett ja põleta munad veega põhja pool õue aia ääres ära. Selle peale ei saa tüdruk mehele.²²

Tihti püüavad kadedad kellegilt neiult ta peiut ära võtta ja see minna neil korda, kui nad järgmist teevad: Armukade võtab pruudi kuukorrariiete juurest jätiseid ja annab neid peigmehele söögiga või joogiga sisse. Kohe selle peale hakkab peig oma endist pruuti põlgama.²³

Läänes peab mõne korra tuhka või soola magamise ajal tüdruku juurde voodisse viskama. See kaotada peiu armastuse. Saaremaal jälle võtab see, kes tüdruku mehelemineku tahab kinni panna, piitsavarre või pihelgase vitsa peosse ja lööb sellega vastu ukse posti. Nii mitu korda kui löödakse, nii mitu aastat peab tüdruk meheta jääma.²⁴

Harjumaal katsuvad kadedad pruutpaari veel viimasel silmapilgul lahutada. Kas kirikusse sõidul või koguni kirikus püütakse surnumulda pruudi ja peiu vahele visata. Surnumuld rikkuda ettevõtmise jäädavalt ära.²⁵

Wiedemann teab, et kui värava ette jänese pealuu pandakse, siis tüdruk iialgi mehele ei saa.²⁶

Veel mõnda muud abinõu tuntakse, kudas tüdrukute meheleminekut kinni pandud. Märkab aga mõni neiu, et kade vahele tulnud, siis püüab tüdruk asja niikaugele ajada, teiste abinõudega, et peigmees ta järele hakkab jooksma ja ta ometi ära võtab.

Mõni kade ei taha laulatust nurja ajada, vaid võtab noorpaarilt abielu õnne. Niisugune kade muretseb neljasilmalise koera karvu, üheksa kassi küüne kildusid ja rebase kõrvanahka, segab neid ja põletab haava, männa ja kibuspuu koore tule peal tuhaks. Seda tuhka heidab ta pruutpaari voodisse. See tuhk mõjub, et abielupaar terve elu koera ja kassi moodi riidlevad.²⁷