Lustiveres olnud muiste tore loss. Sõja ajal hävitatud see ära. Ainult varemed veel järel.
Enne sõda matnud lossi omanik kõige oma varanduse keldrisse maha. Sinna peitnud ta peale muu tündri kulda, kuldsängi ja kuldpüssi. Mattes annud ta tõotuse, et neid muidu ärgu kätte saadagu, kui ei seitsme venna verd ohverdata.
Üks mees tahtnud hilisemal ajal varandust kätte saada. Küsib enne targalt nõu, kuidas varandust välja võtta. Tark õpetab. Käsib aga poole varandust suntidele, santidele anda. Mees võtab seitse noort kukke, kõik ühe kana pojad, tapab nad neljapäeva õhtul varemetel. Jääb targa õpetuse peale varanduse väljakerkimist ootama.
Mees ootab natuke aega. Juba sinine tuli näha, tules kuldraha tünder. Hall sikk tündri juures vahti pidamas. Mõne silmapilgu pärast kaob tuli. Kullatünder vajub kõige sikuga maa alla.
Targa õpetusest teab mees, et tarvis kolm neljapäeva õhtut käia kullatündrit kätte saamas. Teisel neljapäeva õhtul mees jälle varemetes. Varsti ilmub tuli, ilmub ka sikk kullatündriga. Mees püss palge, annab targa õpetuse järele sikule tuld. Tuli kaob, sikk kullatündriga niisama.
Kolmandamal neljapäeva õhtul mees aegsasti platsis. Pika ootamise peale ilmub sinine tuli, tulest kerkib kullatünder välja, verine sikk kõrval.
Mees jälle püss palge, sihib sikku. Pauk käib. Verine sikk kaob, kullatünder üksi järel.
Mees jookseb kullatündri juure. Hüüab: "No nüüd olen rikkas mees! Kõik kuld minu päralt!"
Korraga vali kilin, kolin. Mees vaatab; kullatünder kaob ta silma eest, vaob kõige täiega maa põhja tagasi. Ainult maa sisse vajumise auk veel näha.
Mehel varsti aru käes: kullatünder sellepärast ära vajunud, et mees targa õpetuse järele suntidele, santidele midagi ei lubanud.
Küll kaevab mees kolm päeva ja neli ööd ühte lugu, aga kullatündrit ei tule enam nähtavale. Küll ohverdab mees uuesti seitse noort kukke, küll käib veelgi kolm neljapäeva õhtut järgi mööda valvamas, aga asjata kõik.
Suur varandus puhkab praegu alles Lustivere varemetes ega osata teda sealt meiegi päivil välja kaevata.