Põhjasõja ajal olnud Rootsi Raudpea kimbus: ei suutnud venelaste vastu niipalju sõjaväge saata kui tarvis. Hädas leidnud hea abinõu. Raudpea ema olnud nõid, osanud sõjasõnu. Neid sõnu lugedes pannud ta suurema kui sõjaväe seisma.
Narva linna ähvardanud venelaste poolt kõige suurem hädaoht. Narva saatnud Raudpea oma ema venelasi manama. Ema asunud kõrgesse Hermanni torni. Sealt tornist näinud ta kõiki venelaste ettevõtted.
Nii pea kui venelased Narva kallale kipuvad, loeb Raudpea ema sõjasõnu. Kohe venelaste jõud murtud. Ei pääse enam sammugi edasi.
Seitse aastat piiravad venelased linna ümber, aga kätte ei saa. Raudpea ema peab nõidust osates venelased alati nagu kamitsas.
No eks venelased saanud teada, et Rootsi kuninga ema Hermannis elab ja oma sõjasõnadega kõik venelaste ettevõtted nurja ajab.
Keiser Peeter lubanud suure palga sellele, kes Rootsi kuninga emale otsa teeb. Üks Vene soldat Ivan läinud targa juurde küsima, kudas Rootsi kuninga emast Hermannis jagu saada.
Tark seletama: "Seda nõida võib ainult hõbekuuliga tappa. Kuid tapja kaotab ise oma elu!"
Soldat Ivan vasta: "Ükskõik, surema pean kord ikka. Eks suren parem nüüd, sugurahvale teed Narva avades!"
Sest saadik hakkab Ivan Venemaa pool Narva jõe kaldal valvama, kas Rootsi kuninga ema Hermannist ei tule nähtavale. Ühel õhtul näeb soldat: Rootsi kuninga ema avab Hermannis akna, vahib välja.
Soldatil ammu püss laetud, hõbekuul sees. Nõida nähes nüüd ei muud kui püss palge, tuld. Pauk käib. Samal silmapilgul lendab torni aknast vana vares vaakudes välja metsa poole.
Nägemata vägi kisub Ivani jõe poole. Karsumm! kargab ta vette, uputab enese.
Kohe hakanud venelased Narva peale tormi jooksma. Sõjasõnade oskaja Narvast kadunud. Linn langenud sedamaid venelaste kätte.
Rootsi Raudpea viibinud sel ajal kaugel Venemaal. Ema laskmise järele ilmunud vana vares ta juurde vaakudes: "Karl, Karl, miks sa nii lasksid teha!"
Soldat Ivani mälestuseks hakatud Narva linna Venemaa pool jõge Ivanilinnaks, Ivangorodiks hüüdma. Seda nime kannab see linna osa praegu veel.
Narva silla peale pandud hiljemini Vene kahe kotka vahele Rootsi õuemärk üles. Selle õuemärgi südamest vahtinud vana nõid, Rootsi kuninga ema, hambad irevil, igale mööda minejale vastu.