Halljalasse tahetud kirikut ehitada. Ei teatud, kuhu? Mõeldud Metsiku ja Sagadi rajale kirikumäele ehitada. Teised selle vasta.
Viimaks tark õpetama: "Raiuge metsast palk maha, pange vankrile, rakendage hall härg ette. Kus härg seisatab, sinna kirik!"
Tehakse targa õpetuse järele. Härg seisatab praeguse Halljala kiriku kohal hiiekase juures. Sinna hakatakse kohe ehitama.
Aga ehitaja-meister puudub. Minnakse otsima. Otsitakse, otsitakse, leitakse viimaks. Meister kartma, et ehk töö käes ei edene nagu mitmel kirikuehitajal. Peab nõu, mida teha.
No ennäe, vanapagan abi pakkuma. Tõotab ehitust edendada, nõuab selle eest aga pärast ehitust meistri hinge. Ütleb meistrile: "Kui muna torni otsa pannakse, pead hüüdma: Kuku maha! siis kukub muna maha. Siis oled minu! Seni aga võid kõige paremat põlve maitseda!"
Meister mõtlema, kudas vanapaganat ninapidi vedada.
Lööb vanapaganaga käed kokku.
Ehitus algab. Töö edeneb imejõudsalt. Nagu nägemata käed aitavad kaasa ehitada. Meistrile tekib hirm peale; ei tea, kudas ennast vaenlase küüsist päästa. Viimaks leiab abinõu. Ei lähe ise sugugi torni otsa muna panema, vaid laseb hommiku vara, kui veel magab, töölistel panna.
Vanapagan palgast ilma, meister päästetud.
Kirik valmis. Tekib küsimus, mida kirikule nimeks anda. Üks soovitab üht, teine teist nime. Keegi ei tea õiget nime.
Korraga kuuldakse kiriku juurest öösel haldijat mitu korda hõikavat: "Halljala! Halljala!"
Sedamaid kogudusel aru käes: kirik haldija alale ehitatud; haldijas soovib, et kirikut alati tema alal olevaks tunnistatakse.
Kogudus hakkab sest ajast peale kirikut Haldjaala, Halljala kirikuks, hüüdma.
Mõne aja pärast tulevad venelased Virumaale sõtta. Röövivad, rüüstavad, mida kätte saavad. Ilmuvad Halljalassegi. Õpetaja ei pääse eest põgenema. Venelased nabivad õpetaja kinni, viivad oma vürsti ette.
Vene vürst nõudma: "Too kiriku raha mu kätte!"
Õpetaja läheb tooma. Tuleb natukese aja pärast tagasi. Mitu santi kaasas. Astub Vene vürsti ette, ütleb: "Siin kiriku raha!"
Vürst vihastub. Karjub õpetaja peale: "Kudas julged mind narrida! Selle eest pead tubli nuhtluse saama. Risti sind puua kiriku ukse suhu!"
Varsti sasivad soldatid õpetaja kinni, viivad kiriku ukse suhu, löövad elusalt ukse kõrvale seina külge naeltega kinni. Vürst annab kõva käsu, et keegi ei tohi ristilöödud õpetaja külge puutuda ehk muidu lüüakse puutuja ise risti.
Pärast venelaste äraminekutki seisnud risti löödud õpetaja surnukeha seni seinal, kuni luud kondid seinalt maha kukunud.
Hiljemini tehtud selle koha peale rist. Kui nüüd Halljala kirikut krohvitakse ehk parandatakse, tehakse sinna kohta, kuhu venelased vanasti õpetaja risti löönud, ikka jälle rist. Rist tunnistab praegu alles seda kohta üles.