Virtsus elanud ennemuiste vägimees, teised ütlevad vanapagan. See vägimees tahtnud enesele linna ehitada, teised ütlevad silda Virtsust Muhumaale. Virtsu pool puudunud kiva. Seda enam leidunud neid Pärnu pool. Ei muud kui neid sealt kuhja ajama, et siis põllega Virtsusse viia.
Sammub Uduveresse, kus kiva kui jaanilillesid niidul. Nopib neid vakamaade suurustesse hunnikutesse kokku. Uduverest edasi Pärnu, kus kiva niisama rohkesti. Kogub neid sealgi kuhja kaupa kokku.
Paras jagu kiva koos. Vägimees paneb kivid põlle sisse, sammub Virtsu poole. Ennäe Mihkli kihelkonnas Lõpe kõrtsi juures katkevad põlle paelad, kivid varisevad põllest maha, mitmed vägimehe varvaste peale. Vägimees jätab kivid pahal meelel Lõpele maha, läheb oma teed. Ehitus seda viisi ehitamata. Hiljemini veetud kivivared Lõpelt siia, sinna laiali.
Vägimees tahtnud esmalt ehitatavalt sillalt väinast läbi sõitvaid laevu kinni püüda. Et sild Virtsu ja Muhu vahele jäänud ehitamata, tõmmanud vägimees raudahelad Virtsust Muhusse üle väina. Nii pea kui laev tahab väinast läbi sõita, jääb ta ahelate taha kinni.
Vägimees sedamaid laeva kallale, riisub tühjaks. Seda viisi kogub enesele Virtsus suured keldrid kulda, hõbedat täis.
No viimaks tulnud üks sõjalaev. See teadnud, et ahelad meres ja et vägimees laevu röövib. Vägimehel tahtmine sõjalaevagi röövida. Sõjalaev näitab suurtükka. Vägimees ratsu selga, põgenema. Suurtüki kuul tapab laevade riisuja. Vägimees maetakse sinnasamasse, kuhu ta langenud. Hauale veeretatakse suur kivivare.
Sest saadik võivad laevad jälle vabalt Virtsu ja Muhu vahelt läbi sõita.