Ennemuiste lõiganud talumehed Kiidepääs (Kividepääs) Ridala kihelkonnas rukit. Väsimus kippunud meestele peale. Korraga ilmub lõikajate juurde kolesuur vägimees. Tulija küsima: "Kas väsinud olete?"
"Muidugi oleme!"
"Eks puhake natuke!"
"Aga kes meie töö ära teeb?"
"Tahan aidata!"
"Ole kui suur ka oled, kümne eest tööd ikka sa ära ei tee!"
"Tuhande eest teen!"
Lõikajad puhkevad naerma. Vägimees pahandub: "Oot, oot, küll näitan!"
Silmapilk seab enese harki seisma, ise igal silmapilgul suuremaks sirgudes. Toetab ühe jala kivimüraka otsa Ridala kiriku juurde, teise jala teise kivimüraka otsa umbes viis versta kaugemale Mäemõisa juurde, kahmab käpuga maast kiva kokku, viskab kolinal lõikajate juurde Kiidepää randa. Mehed vaatavad kohkudes, mida vägimees teeb.
Võõras kivideviskaja naeratab meeste kartust nähes. "Te ei usu, et ma 1000 eest tööd teen? Oodake, kohe ehitan silla rannast läbi väina Hiiumaale, teise silla läbi Matsalu lahe Saastnasse."
Silmapilk sasib vägimees kivimürakad kätte, heidab nagu mängukanna teine teise kõrvale merde. Sild tekib üsna silma nähtavalt. Lõikajad löövad imestades käsi kokku.
Juba ulatab uus sild peaaegu Saastnasse välja.
Üks lõikaja lausuma: "Niisugust silda mööda ei või keegi muu kui vanapagan käia!"
Vägimees kuuleb ütlust. "Ah te ei ole mu sillaga rahul? Noh, siis pole teile silda tarvis!"
Sammub sedamaid uue silla juurde, loobib kiva siia, sinna laiali. Natukese aja pärast uus sild kadunud.
Lõikajad kahetsevad, et nad oma jutuga sillaehituse seisma pannud. Vägimees jätab lõikajaid oma rumalust kahetsema, läheb ise oma teed.
Vanapaganal tihti Muhumaal käimist. No eks väin Virtsu ja Muhumaa vahel tee mehikesele tüli. Korra möllab meri nii, et ära veele mine, korra jälle jää nii nõrk, et igal silmapilgul upumist karta. Pea üks, pea teine viga Muhumaale pääsmiseks.
Vanapagan otsustab: tarvis sild Virtsust Kuivastusse teha. Pärnus palju parajaid kiva. Ei muud kui põll ette, Pärnust põllega kiva tooma. Nopib Pärnus põlle kiva täis, hakkab Virtsu poole minema.
Jõuab Mihkli kihelkonda Lõpe kõrtsi juurde välja. Korraga oh häda! põllepael katki. Kivid kõik kolinal põllest maa peale maha. Neist tekib suur kivivare.
Vanapagan vihastub, läheb oma teed, jätab sillaehituse järele. Virtsu ilma sillata, Pärnu kivideta, sest vanapagan kõik kivid ära Pärnust Virtsu silla jaoks kokku korjanud ja ära viinud. Niisama aja jooksul Lõpe kõrtsi juurde maha varisenud kividest palju ära veetud kiviaedade ja majade ehitamiseks.
Vanalpaganal tahtmine läbi Virtsjärve kivisilda teha. Virtsjärve ümbruses parajaid kiva vähe. Ei muud kui mujalt kaugemalt kiva tooma.
Kiva käes kandes peaks vanapagan iga üksiku kiviga Virtsjärvele rändama. Peab nõu, kuidas hõlpsamalt toime saaks.
Pea hea nõu käes. Muretseb enesele tubli põlle, seob ette, hakkab kiva põlle noppima. Seda viisi võib tubli koorma korraga Virtsjärvele viia.
Karksi Pollis palju kiva. Sealt vanapagan kiva põlle noppima. Pea põll täis. Vanapagan Virtsjärve poole sammuma.
Aga näe, mehike liig palju kiva põlle pannud. Polli Reimsi nurmelt üle sammudes kukub tal kivi põllest välja. Vanapagan tahaks heal meelel kivi maast üles võtta, aga kuidas võtad! Kui mehike küürutaks, kukuksid teised kivid põllest välja. Ei muud kui mehike peab kivi sinna jätma ja edasi sammuma.
Eks Tauga nurmel seesama õnnetus. Teine kivi kukub sinna. Seal see praegu veel näha, põlised pärnad ümber.
Karksi Riidamaa talu maal kordub endine äpardus. Jälle libiseb kivi põllest maha. Vanapagan sammub edasi. Karksi Mäeküla Küti talu nurme ligidal veereb neljas kivi põllest välja. Seegi jääb sinna. Selle ümber kasvab põline männimets.
Karksi Pilgu talu maale veereb põllest viies kivi, iseäranis suur. See kannab Iivakivi nime.
Kuues kivi satub Karksi Mäeküla Kitsi talu maale. Seda ei näha meie päivil enam. See lõhuti mineval aastasajal.
Kärstna Varepalu talu maale jõudes libiseb vanalpaganal seitsmes kivi põllest. See jääb niisama kui teised sinna, kuhu nad sattunud.
Sellegi poolest ruttab vanapagan edasi Virtsjärve poole. Korraga oh häda! laulab kukk Pähnamäel. Vanapagana töö otsas.
Enne äraminekut vanapagan veel sõnuma:
Tauga salu, seisa paigal,
Iivakivi, istu maha,
Pähna riba, pääse valla!
Seda viisi sõnudes annud vanapagan kividele loa sinna jääda, kus nad olnud. Tauga salu puid oli vanapagan mingisuguseks otstarveks sinna maha jätnud. Need saanud nüüd õiguse koha peal hakata kasvama.
Teise korra tahtnud vanapagan Pööglis väiksele jõele silda ehitada. Kohal ei olnud kiva saada; läinud neid kaugemalt tooma.
Leiab kiva, ei tea aga, kuhu neid panna. Ei muud kui sukk jalast, kivid suka sisse. Sammub, sukk käes, kiva kohale viima.
Aga näe, kivid rasked, rõhuvad suka põhja alt ära. Kivid kõik suka seest maha.
Vanalpaganal ei ole enam midagi, mille sisse kiva panna. Mehikesel ei aita muud kui peab kivid sinna maha jätma.
Seal kivid praegu alles näha. Vanapagana sukast maha varisenud kiva hüütakse Sukksillaks.
Teine Sukksild on Jüri kihelkonnas Lehmjas endise Katku ja Raudaru kõrtsi vahel pehmes soos.
Vanapaganat pahandanud pehme soo; kuri ei pääsnud ise ega ta jüngrid ühest kõrtsist teise. Tarvis aga pea ühes, pea teises kõrtsis käia.
Vanapagan arvama, mida teha. Üks, kaks, kolm nõu peetud: sohu sild ehitada. Üks häda ometi: puudub vanker liiva vedamiseks, puudub niisama kott liiva sissepanemiseks; ei saa seda viisi seljaski liiva kohale viia.
Aga ega vanapagan nõunäljane ole. Ei muud kui sukk jalast, liiv suka sisse. Võtab suka selga, sammub sukaga soo äärde. Soo ääres viskab suka seljast maha, hakkab sukka taga vedama.
Sukka taga vedades tekib sohu kõrge liivaseljandik. Juba verst maad uut silda valmis.
Korraga oh häda! laulab kukk. Vanalpaganal ei enam aega. Annab jalgadele valu, et koleda kuke küüsist pääseda.
Sillaehitus pooleli. Ei vanalpaganal teine kord enam tahtmist tööd jätkata. Pooleli töö tänapäevani alles näha.
Sukaga kantud liiva järele hüüab rahvas kohta meie ajani Sukksilla mäeks.
Rahvasuu seletab sagedasti, sillaehitaja olnud vanapagan, kuna teised teda vägimeheks peavad.
Samasuguseid sillaehituse lugusid tuntakse veel mõndagi. Nii tahab vägimees, vanapagan silda Sõrve Säärest Kura Kolka ehitada, aga nõelav mesilane sunnib teda tööd pooleli jätma. Vägimees tahab silda läbi Peipsi, läbi Soome lahe ehitada, aga iga korra juhtub mingisugune äpardus, töö jääb pooleli. Soome silla ehitajana esineb rahvasuus tihti Kalevipoeg. Ta pooleli jäänud silda Kalvi mõisa juures hüütakse Vikkuri looks.