Mööda Narva maanteed linna sisse sõitjale paistavad paremad kätt Pirita kloostri varemed merekaldalt silma. Sellest kloostrist ja Doome mäest on mitmedgi jutud rahva seas liikumas. Räägitakse, et kui kord üks Daani kuningas Tallinna ümber piiras; siis olla ta sell ajal Pirita kloostris elanud; seda saanud aga linna rahvas teada ja nimelt järgmisel viisil: Tallinlastel olla salatee linnast (Doome mäelt) olnud kloostrisse kaevatud. Seda teed mööda saatnud nad oma salakuulajad kloostrisse, kes seal ühe kuninga oma nõusse meelitanud. Adjudant rääkinud siis salakuulajatele, et kuningas igal õhtul ühes linna pool olevas toas laua taga istuda, mille peal kaks suurt heledat küünalt põleda. Tallinnlastel olnud nüüd esimene asi, et kuidas kuningat saaks ära surmata.
Ühel õhtul säädnud nad linnas oma kõige suurema suuretüki valmis ja sihtinud otsekohe nende kahe küünla pääle. Kuul läinud ka hästi märki: kuningas saanud surma ja klooster langenud varemetesse.
Äraandja aga põgenenud salateed mööda Tallinnasse. Kuninga surma järele läinud Taani vägi linna alt ära. Pärast seda ei ole salateed enam tarvitatud. Kord saadetud küll üks vang linnast salateed mööda kloostrisse, selle tingimisega, et ta siis vabaks saab, kui salateest läbi läheb. Vang pole aga mitte eesmärgile saanud. (Vist oli salatee nii rikutud, et vang sääl surma sai.)
Vana jutt räägib veel, et Pirital (Muuga hoovis) suured raudväravad salatee lõpul ees olnud. Pärast aga aetud see koht mullaga kinni, et uudishimulised sisse ei pääseks.
Et aga nüüd mitmed arvamised olemas on, kes tõendavad, et salatee tõesti Tallinnast mere alt läbi Pirita kloostrisse olla kaevatud; sellepärast arvan siin tarvilikuks üht juhtumist nimetada, mis põhjust annab mõtelda, et salatee tõesti olemas on.
See juhtus hiljuti, kui kaks noortmeest Kalaranna poolt tulles Doome mäele lähinesivad. Ühes kõrvalisel kohas, kus mägi natuke järsk oli, pani teine noormees üht põõsaste ja prügiga kinnikaetud võlvitud avandust tähele.
Mehed katsusivad avandusest sisse pugeda, mis neil ka korda läks. Avandus läinud pärast laiemaks. Pilkase pimeduse pärast tulnud mehed varsti tagasi, võtnud hulga küünlaid ühes ja läinud uuesti õnne katsuma. Oma suureks imestuseks leidnud mehed aga mäe seest hulga rist ja põikkäikusi ja salakambrisi. Mehed pole julgenud nende kambrite uksi avada. Ühe kambri ukse kiskunud nad küll lahti, aga parajasti kui nad ukse lahti saanud, olnud praginat ja kolinat kuulda. Mehed vaadanud asja ligemalt järele ja leidnud, et uks ise äraliste vedrudega ühe ukse kohal seisva mõõgaga ühendatud olnud. Mõek lõi aga ukse lahtitegemisel iga sisseastuja surnuks. (Vistist tarvitati seda kambrit vanal ajal inimeste hukkamiseks) Meestele oleks ka mõek kaela langenud, kui mitte ajahammas vedrut ära ei oleks rikkunud. Selle nähtuse järele ei usaldanud mehed enam ühtegi kambrisse tungida. Käigud Doomemäe sees olnud kõik ilusti kividest võlvitud. Mehed läinud viimaks tüki aega üht iseäranis laia käiku mööda edasi, mis nende arvamise järele Pirita poole viinud. Lõppeks saanud mehed ühe veekogu ääre, mis käiku poolest saadik täitnud. Mehed võtnud nõuuks edasi tungida. Et näha saada, kas veest läbi võiks minna, võtnud mehed ühe umbes kahe sülla pikuse puu, pistnud selle vette ja näinud nüüd, et vesi kaks sülda sügav olnud. Nüüd võtnud teine mees kuue seljast, sulatanud küünla pähe mütsi külge kinni ja katsunud veest üle ujuda. Pika ujumise järele tunnud mees kõva maad jalgade all olema; natuke edasi minnes tõusnud järsku käik kõrgemale ja läinud päris kitsaks. Ühtlasi kuulnud mees suurt kohinat, (vist tuule tõmbus) mis talle kananaha ihu pääle ajanud, nii et ta jalamaid katsunud et tagasi saaks. Ujudes tunnud ta vee üsna soolase sooja olema. (Vististi voolas mere vesi käiku sisse) Mees sai õnnelikult seltsimehe juure tagasi; nad uitasivad niikaua veel käikudes ümber, kuni küünlad otsa hakkanud lõpma; siis tulivad nad endist teed mööda jälle välja.
- Hiljuti leitud ka Pirita pool üks käik (peale ülemal nimetatud raudväravate) ülesse, mis maaalusesse salateesse viinud. Sissemineku kohal olnud kõva raud uks; see uks läinud sissepoole lükates küll lahti, aga käigust väljatulemiseks ei ole ust enam lahti saanud. Kloostri pool käigu sees leitud ka palju inimeste piinamise riistu. Näituseks olnud seal üks suur tõrs, mille külles pikad mõõgad vedrudega kinni olnud. Kes selle tõrrele ligi läks, sel napsasivad mõõgad pea maha. Käigu seinte ääres seisnud hulk putkasid, mis sees pool terava otstega piikidega olnud kaetud. Nende putkade sisse toppitud vanal ajal inimesed piinamiseks. -
Üleüldse peab arvama, et Piritalt tõesti salatee Doomemägesse välja käib; et see tee aga ajajooksul rikkutud on saanud, on iseenesest mõista. Niisama varjab ka kuulus Kalevi haud ehk Tallinna Toomepea enese põues paljugi saladusi, mis vanal hallil ajal on sündinud.
Nende saladuste seas on ka palju koledusi, mis endiste mõisnikkude ja võimumeeste halastamata meelest selget tunnistust annavad, kelle kätte vahele endisel ajal palju süüta inimesi jäljeta ära kadusivad. Muidugi tarvitasivad siis niisugused vereimejad maaaluseid koopaid ja piinapaiku oma ohvrite hukkamiseks.
Joosep Prümmel Kolgalt.