Kaks meest läksivad metsa puid raiuma. Ümber vaadates, kus tööle hakata, näeb teine mees korraga mitu ussi. Ta võtab tubli vemla kätte ja lööb paar ussi maha; teised aga põgenevad ära. Mees kutsub teise mehe ligi ja ruttab neid taga ajama. Korraga silmab ta aga suureks ehmatuseks päratuma ussi hunniku enese ees. Ja usside keskel seisab õige jäme uss püsti, kuldkroon peas. Suure hirmuga panevad mehed plagama. Tagasi vaadates näevad nad kuldkrooniga ussi endid taga ajavat. Nad jooksevad mis jaksavad, aga ikka lähemale jõuab uss. Nüüd pöörab teine mees ümber ja annab ussile kirvega pähä. Sedamaid on uss kadunud, tema asemel hiilgab aga terve hunnik kulda. Ussi hunniku juurde tagasi minnes ei leia enam nad üht ainustki ussi, küll aga seal niisamagi teise hunniku kulda. - Mehed viisivad kulla hunnikud koju; ühe jagasivad eneste keskes ära, teise eest aga lasksivad sinna lähedale kena kiriku ehitada, kust nad esimese kulla hunniku leidnud. Kirikut ennast hakkas rahvas aga kulla leidmise koha järele Kullama kirikuks hüüdma.