Karksi Mäekülas Luukese talu maa sees on kalme mägi. Seal kuuldi vanasti tee ääres haledat oigamist. Õhtul ei julgenud sealt naljalt keegi mööda minna.
Üks julge mees, Naps-Hans, oli ammu juba oigamise lugu rahva suust kuulnud. Ühel õhtul tulnud Hans mõisast. Seal kostnud talle eneselegi oigamise ääl kõrvu.
Hans võtnud südame rindu, läinud tee pealt kõrva kuusikusse vaatama, kes seal oigab. Vaadanud ja vahtinud, ei näinud midagi.
Viimaks ütelnud üks ääl: "Otsi mind üles ja kaeva mulle haud. On haud valmis, siis võta kura käe poolt haua jalutse nurgast kolm korda liiva labidaga, sealt tuleb sulle püti täis kulda vasta. Mata mind maha, pool osa kulda võta enesele, teine pool aga jaga kiriku vaestele!"
Naps-Hans pannud oigamise äält terasemalt tähele. Leidnud koha ülesse, kust ääl tulnud. Leidnud nimelt sääreluu, mis, seda äält teinud. Naps-Hans teinud, nagu ääl õpetanud.
Hauda kaevates kaevanud Hans püti täie kulda enesele, poole aga annud vaestele.