Harju Madise õpetaja näinud vanal ajal sagedasti enne kuke laulu kirikus tuld. Õpetajal himu vaatama minna, kes öösel kirikus. Kutsunud mitu meest enesega, võtnud kiriku võtmed, läinud kirikusse vaatama.
Avanud kiriku ukse. Näinud: altari ees oma kihelkonna surnud mõisnikud koos, mängivad kaarta.
Õpetaja läinud kaardimängijate juurde.
Üks surnud mõisnik tõusnud lauast üles, sirutanud käe õpetaja poole välja ja ütelnud: "Tere!"
Õpetaja vasta: "Tagane saadan!"
Sell silmapilgul kadunud kõik mängijad ära nagu maa alla.
Õpetaja pühitsenud kiriku uuesti ära.
Sest saadik ei näinud keegi enam ööse vaimusid kirikus.