Vana herra surnud ära ja maetud maha. Korra tulnud mõisa saksad õhtu hilja kirikust mööda.
Korraga hakanud väike, valge koer nende hooste ees jooksma, ise käinud loogeti teisest tee äärest teise. Jäenud viimaks keskteele seisma. Seal saanud koerast äkisti valges riides inimene.
Kutsar pöörnud hobused teelt kõrvale, sõitnud sööti mööda. Mööda sõites hüüdnud see inimene kolm korda: "koo, koo, koo tahaksin!"
Kutsar vaadanud: inimene hakanud mõisa poole minema, ikka loogeti üle tee.
Mõisa pere olnud keldri tuas parajalt tantsimas. Korraga halanud kõik tuled tuas värisema, üleval teise korra peal kõik toolid kolisema. Mindud ülesse vaatama: tuad tühjad, ei näha kedagi.
Teise korra nähtud: must siga tulnud ühe talumehe seltsis kirikuaja poolt mõisa poole. Mees lugenud mitu "Issa-meied" ära, siis kadunud siga mehe juurest.
Sell ööl hirmutanud kodukäija kõik mõisa pere ära, kolistanud ja müristanud seal mis hirmus.