Katk tulnud Koerust, kus ta head lõikust oli pidanud ja hulk inimesi ohvriks saanud, Peetri kihelkonda, et seal ka oma tööd alata. Aga et valge välja tulnud, siis pole ta enam julgenud edasi minna, vaid jäänud Kareda mõisa väljale peatama. Heitnud siis sinna ühe kivi peale magama, kus alles praegu veel katku kehavorm kivil näha on. Selle kivi peal on veel katku kepi ase näha.
Kui katk Kareda välja peal maganud, siis norisenud ta ise kangesti, nii et kümme versta ümberringi igale poole kuulda olnud. Inimesed kuulnud katku norisemist ja jooksnud eest metsa pakku, et katk neid kätte ei saaks.
Kolme päeva pärast, kui katk magamast üles ärganud, haaranud ta kohe oma reisikepi pihku ja seadinud sammud Sigapusma poole. Sigapusmas leidnud katk igal pool tühjad majad eest ega ole kusagilt inimese hingegi leidnud. See pahandanud teda väga, ja ta võtnud nõuks otsekohe läbi metsa ja raba Sigapusmast Päinurme minna.
Sigapusma karjamaal olnud katkul tee peal kivi ees, mille vastu ta meeletusas oma jala kogemata ära löönud. See kivi pahandanud katku väga. Ta löönud selle kepiga pooleks ja tõuganud siis pealmise poole kepiga eemale. Veel tänase päevani seisab kivi nii, kuidas katk oli selle jätnud. Kivi peal on katku jälg näha ja neljas kohas kivi sees kepiotsa ase.
KJ I 53/4 (44). Käsikirjas: E 19959/61 (2) < Põltsamaa, Kaavere v. - M. Luu (1895).