Siin Kuusalu küla juures on pikergune kivi tee ligidal. See on rahvakõrvus suures lugupidamises, ja kaugemal rahval ikka rohkem. Kes sealt mööda lähevad, need käivad teist vaatamas.
Rahvasuu räägib, et seal peal on vanal sõja ajal neli kuningat söönud. Siis on igaüks sinna peale enda mälestuseks suure risti raiunud, mis praegu veel alles on.
Palju sel jutul tõtt on või mistarvis need ristid sinna on raiutud, ei tea keegi selgesti ütelda. Kivil oleks nagu vundament all, ja mõni arvab, et seal all ikka ehk midagi vana mälestust leida on. Kas sellest kivist kuskil vanades Rootsi kirjades peaks olema mingit tähendust üles pandud, mis rohkem õiendaks, nagu rahvas arvab?
Teine niisugune vana mälestus on Kiiu mõisa õues. See on labatorni moodi müürivare, trepid käivad ringi üles. Sel on nooleaugud ümberringi. Ja on veel neljakordne praegu, kuna pealt muist ajahammas juba vähehaaval on ära murendanud. Mõned noored puud vaatavad sealt uhkusega möödamineja peale alla.
Rahvasuus pole muud midagi kuulda, kui et seda muukade torniks hüütakse. Kes need muugad on olnud või mis ajal elanud, ei tea keegi pikemalt rääkida. Nüüd teevad Kiiu mõisa sepad seal iga päev tööd.
KJ II 36 (33). Käsikirjas: E 4288 (1-2) < Kuusalu - J. Abreldal (u. 1893).
Muuk, muuga - munk.