Turje kelder, see on koopa moodi õõnestik järsu mäe sees. Rahvasuu räägib sellest mõnda juttu. Kas neis kõigis küll sugugi tõtt on, ei tea ma.
Üks jutt on, et seal olevat vanal ajal kõrts olnud, kus kaks väga ilusat neiut viina müünud, mis hästi inimesi ligi tõmmanud, liiati noormehi. Viin pole jälle muud midagi olnud kui vesi, mis koopa laest jooksnud. (See jookseb sealt tänini allika kombel välja. Suvel vahel palavaga poevad hobused ja loomad sinna vilusse, kuhu neid kahekümne viisi mahub.)
Neiud olnud Vanajätise inglid, kes seal inimese näol inimesi eksitanud. Ka olnud seal alati valmis häid lihakooke, tehtud inimeste lihast, keda neiud oma võrku saanud.
Ükskord, kui Kalevipoeg Soomest tulnud, kaksteistkümmend tosinat saelaudu seljas, jootnud neiud ta koopas purju. Ja kui ta sealt jälle Peipse poole hakanud minema, tulnud Vanasorts ise talle kaela peale. Kuna Kalev teisele ikka lappi laudu mööda turja tõmmanud, hüüdnud väike hääl põõsast, et: "Anna serviti!" See mõjunudki va jätise naha peale.
Kalev andnud siis hea õpetuse eest siilile katteks oma kasukahõlma. Seepärast kannab koht tänini Siilikõrve nime.
KJ II 3/4 (1). Käsikirjas: E 4319/20 < Kuusalu - J. Abreldal (u. 1893).