Vanarahva jutu järgi olevat Aliste kirik ennevanasti ühes rahvaga maa alla vajunud. Aga kui uue kiriku tarbeks jälle materjali hakatud kokku vedama, siis tõusnud-vajunud kiriku torn nähtavale ja üks hall lind on ikka seal torni otsas nõnda laulnud: "Alist! Alist! Alist! Alist!" Ja kirik tõusnud maa seest ikka kõrgemale.
Viimaks jätnud mehed uue kiriku ehitamise seisma ja hakanud vana tõusmist ootama. Aga see ei ole enam kõrgemale tõusnud.
Seal ütelnud aga hääl ühel päeval meestele: "Koputage või tehke ikka, nagu tahaksite maa seest tõusvat kirikut kuskilt parandada, siis tõuseb ta ruttu üles."
Mehed teinudki teisel päeval nii, ja juba kolme päeva pärast seisnud kirik täiesti maa peal. Ainult kell puudunud tornis.
Ühel päeval leidnud karjased kella kiriku lähedalt ojast, kust ka kuldhärjaike leitud. Lähedal oleva mõisa härra olevat kuldhärjaikke endale võtnud, aga kell tõmmatud kohe kirikutorni. Uue kella hääl kõlanud kuni kaheteistkümne versta kaugusele.
Nüüd tõtanud rahvas ligidalt ja kaugelt kõik kirikusse. Üks hääl ütelnud jutluse ajal: "Kui kiriku müüride sisse ei müürita elusalt üht inimest, siis vajub kirik jälle ühes rahvaga ära."
Seegi käsk täidetud. Kui noored tüdrukud oma leeriõpetust lõpetanud, siis küsinud õpetaja: "Kas keegi teist ei taha kiriku võtmekandjaks hakata?"
Üks noor talutütar kostnud: "Mina tahan küll."
See müüritud siis elusalt kiriku müüri sisse. Et küll vanemad ilmaarvamata oma ainsa tütre eest palunud, pole midagi tähele pandud.
Mõni aeg pärast seda ütelnud aga jälle üks hääl, et: "Kui seitse venda ühekorraga siia kirikusse tuleb, siis vajub kirik ära."
Seal lähedal olnudki ühel isal seitse poega, kes ka seda juttu olevat kuulnud. Need pannud ühel pühapäeva hommikul endid riidesse ja ütelnud isekeskis: "Lähme nüüd õieti kõik korraga kirikusse. Saab näha, kas vajub siis kirik jälle maa alla."
Kui nad aga juba teel olnud, jäänud viimane vend raskesti haigeks ja pidanud tee peale maha jääma. Nõnda jäänud seekord jälle kirik vajumata.
Uuemal ajal löönud pikne seitsmevennastepäeval kiriku põlema ja hävitanud ka selle hea häälega kella. Siis ehitatud kirik uuesti üles, aga linnu ütluse järgi jäänud selle nimi tänapäevani ikka Aliste kirik.
KJ II 14/6 (11). Käsikirjas: E 20940/3 < Viljandi l. - H. Põder (1895).
Seitsmevennastepäev (haril. seitsmevennapäev) - 10. juulil, rahvusvahelise legendi järgi uinunud sel päeval 7 venda seitsmeks või kolmesajaks aastaks kas kirikus või põllul; päeva ilma põhjal ennustati kuiva või vihmast ilma 7 nädalaks.