Kui Helme linna ehitatud, siis otsitud tüdrukut, keda müüri sisse panna. Selleks küsitud: "Kes tahab Helme linna võtmeid kanda?"
Üks talutütar lubanud võtmeid kanda. Sellele tüdrukule antud linnavõtmed kätte ja müüritud müüri sisse tõotusega, et kui vaenlased tüdruku nime ei tea, siis nad ka linna ära võita ei saa.
Tüdruku nimi olnud Ann. Selle järgi nimetatud ka linna Annelinnaks.
Küll vaenlased seisnud linna all mitu korda hulga aega, aga otsegu udu olnud linna ees. Küll lastud suurtükkidega, aga ükski rohi ei aidanud linna kätte saada.
Kui kord vaenlased jälle linna ümber piiranud, tulnud üks vana naine allikale vett otsima.
Vaenlased võtnud naise kinni ja küsinud temalt: "Miks linn ei lange?"
Naine ei ütelnud.
Siis lubatud ta ära tappa, kui ta mitte ei ütle. Aga kui ära ütleb, jääb ellu.
Nüüd seletanud naine: "Linna müüri sisse on tüdruk müüritud. Kui teie selle tüdruku nime ei tea, siis teie ka linna kätte ei saa."
Sõjaülemad küsinud: "Mis siis selle tüdruku nimi on?"
Naine ütelnud: "Selle tüdruku nimi on Ann."
Niipea kui vaenlased tüdruku nime teada saanud, langenud otsegu udu linna eest. Nüüd hakatud suurtükkidega linna peale laskma, ja linn langenud kohe.
Vaenlased hävitanud linna ära. Enne seda olnud Annelinn suur linn, praegu on veel tema süda- ehk kesklinna kindlusevaremed alles.
Nii räägib rahvasuu Helme lossist.
KJ I 15/6 (9). Käsikirjas: E 12578/80 (3) < Helme - J. Karu (1894).