Virumaal, kolm versta Väike-Maarja kiriku juurest, Vao mõisa maa peal on Ebavere mägi. See mägi, mille harjal vanal ajal kuulus hiiemets kasvanud ja mille all vanad eestlased oma avitaja Taara ees käinud palvetamas. Sellest mäest räägib rahvasuu järgmist lugu:
Kord olnud õitsilised Ebavere mäe ligidal õitsil. Üks õitsiline läinud tule juurest eemale hobuseid vaatama, eksinud aga ära, ei ole osanud enam tagasi tulla.
Kauase otsimise peale ja puruväsinud jõudnud ta viimaks Ebavere mäe jalale, mis paik küll tuttav olnud. Oma suureks ehmatuseks näinud ta varsti, et uhke linna värava ees seisnud. Pidanud kartuse pärast sealt tagasi pöörama, aga linna väravavaht hüüdnud: "Tule sisse, sõbrake! Osta midagi meie linnast!"
Väravavahi lahke kutsumine andnud õitsilisele seda julgust, et ta linnaväravast sisse läinud. Linn olnud igapidi üliuhke ja tore, rahvas seal nii sõbralik ja lahke tema vastu.
Ta astunud ühte poodi sisse, tellinud sealt paari pastlaid, nahkkindad ja vöö, mille eest aga kopikatki raha ei olevat võetud.
Tänades läinud õitsiline poest välja. Seal jõudnud ta uhke kõrtsi ette. Sisse astudes tellinud ta endale janukustutuseks toobi õlut, mis jällegi lahkesti kätte toodud. Õlle ära joonud, heitnud õitsiline kõrtsi pingi peale väsimust välja puhkama.
Hommikul üles tõustes leidnud, et ta ühe suure kadakapõõsa all maganud. Ta oleks oma öösist juhtumist muidu unenäoks pidanud, aga pastlad, vöö ja nahkkindad, mis ta üles tõustes oma pea alt leidnud, andnud tunnistust, et juhtumine mitte unenägu ei olnud.
KJ II 31/2 (29). Käsikirjas: E 3493/5 (1) < Ambla, Tamsalu v. - J. Karelson < K. Lepner (1894).