Koeru kihelkonnas Merja küla lähedal on kaunis kõrge mäeküngas, mida rahvas Linnamäeks nimetab. Et siin ennevanasti linn oleks olnud, ei tea rahvas rääkida. Nad arvavad aga, et seal olevat enne kirik olnud, mis aga maa sisse vajunud. Surnu pealuid olevat sealt leitud.
Kord näinud keegi vanamees, kes ööajal sealt mööda läinud, kuldvarssa mäe otsas ümber tule jooksmas. Kui ta ligemale läinud, kadunud mõlemad ära.
Vastlaõhtuti lasevad poisikesed kelkudega liugu Linnamäest alla, mis selleks õige kohane on.
Ennevanasti olnud jälle kord hulk poisse Linnamäel liugu laskmas. Poisid lasknud endi kelkudega ühele poole mäge ja hõisanud: "Linadele kiudu!" (Mida rohkem ja pikemat liugu lastakse, seda pikemad kasvavat linad.)
Vanapagan lasknud aga vana lõhkise pesukünaga teisele poole mäge alla ja möiranud: "Kanepile kiudu-uu!"
Poisid läinud mäetagust liulaskjat vaatama, ehmatanud ära ja putkanud minema. Pole julgenud enam mitmel aastal Linnamäele liugu laskma minna.
Mõned räägivad ka: mäe sees olevat kelder. Vanade kaartide peal olevat üleval, et seal kelder on.
KJ II 37 (34). Käsikirjas: E 15845/6 (18) < Koeru, Väinjärve v., Merja k. - O. Hintzenberg < Jüri Kelner, 74 a. (1895).