Karkuse mõisas käinud üks vabatnaine öösiti proua seltsiks, kui proua üksi kodu olnud. Proua tahtnud kaarte mängida ja sundinud naist ka mängima. Naine pole esiti tahtnud, aga viimaks hakanud ometi.
Südaöösi kuulnud nad kõrvalolevast toast kolinat. Ehmatades jäänud mängijad kuulama, kes seal peaks kolistama. Äkitselt tehtud uks lahti ja valge vasikas tulnud tuppa, otsekohe mängijate poole.
Naised tõusnud üles ja jooksnud kisaga teise tuppa. Seal olnud neil uus ehmatus. Keset põrandat seisnud lahtine puusärk ja selle kõrval istunud vanamees. Sellel olnud kaks pead otsas. Üks olnud inimesepea moodi ja teine olnud vasikapea sarnane. Käes olnud tal kolmeharuline raudhark.
Naised jooksnud kisaga edasi tüdrukute tuppa. Ajanud need magamast üles ja rääkinud koledat nähtust.
Mindud siis tagasi tüdrukutega seltsis seda lugu vaatama. Aga seal, kus vanamees puusärgiga olnud, pole midagi nähtud. Tolmgi olnud laudade ja toolide peal.
Sestsaadik aga jätnud proua kaardimängimise maha. Pärast seda pole enam millalgi seesuguseid viirastusi nähtud.
KJ I 78/9 (62). Käsikirjas: E 6083/4 (6) < Ambla, Tapa v. - J. Ekemann < Jaan Käspert (1893).