Elanud kord vanamees, keda Pahapilli Andreseks kutsuti. See vanamees olnud suur Vanapagana sõber. Rahvasuu räägib temast nõnda:
Kord ühel ööl olnud ta kodupaigast kakskümmend versta maad eemal mõisa teotoas. Läinud korraks välja ilma vaatama. Tulnud tuppa ja ütelnud: "Kodus on lehm vasika teinud, pean ruttama, et ruttu sinna saan."
Ta olnud vanapoiss ja elanud üksi omas majas. Ja tõesti lehm olnudki poeginud, ja Vanapoiss oli seda Andresele ütelnud.
Kord jälle läinud ta oma vaderi juurde heinamaad paluma, nii palju, et söömavahe niita saaks. Vader ütelnud: "Mine heinamaale ja vaata, kus seal toksida saad. Ma tulen ise varsti järele."
Vader läinud lõunaajal heinamaale vaatama, mis va ristipoeg teeb, aga leiab oma heinamaa tervelt maha niidetud, Andrese enda lao palgi peal istuvat ja torupilli puhuvat. Ümber küüni tantsinud väikesed mehed, kes olid juba heinamaa maha niitnud.
Ka olnud ta väga hea kalamees. Tal olnud nii pikk püüs, et teine ots Feltsandi otsas ja teine Pahapilli all olnud. Vahe on mitu versta pikk. Alati toonud ta nii palju kalu, et kuskile ei mahtunud.
Kord palunud ta vader temalt abi ja õpetust, kuidas rohkem kalu püüda. "Võta mu müts ja pane see pähe, mine siis merele, küll sa kalu saad," ütelnud Pahapilli vana ja andnud oma mütsi vaderile pähe.
Vader läinud merele, lasknud võrgu sisse, ja, näe imet, vaevalt sattus võrk vette, kui juba kalu täis. Vader võtnud võrgu kohe välja, puistanud kalad paati. Nõnda teinud ta mitu korda. Viimaks hakanud vaatama, kust nii hirmus palju kalu tuleb, ja näeb paadi ääre all vees meest, kes sülega kalu võrku viskab. Vader ehmatanud ära, paisanud kalad paadist kõik merre ja läinud koju.
Ükskord teinud Andres oma päilisele kaku. Kutsunud päilise enda juurde ja ütelnud: "Ma tegin sulle ühe väikese kaku, võta kätte ja vii koju!" Ise veeretanud kaku vöörusest tuppa. See olnud nagu hea veskikivi, aukki olnud läbi.
KJ I 66/7 (54). Käsikirjas: E 9623/4 < Käina, Kassaare - F. V. Vahe < Villem Vahe (1894).