Pajusi vallas Mõrtsi küla all on rabas väike mäeküngas, mis kolmkümmend sammu pikk ja viisteistkümmend sammu lai on. Rahvas kutsub seda küngast Rahakirstu mäeks. Künka peal kasvavad suured vanaaegsed kased ja sarapuupõõsad. Sellest künkast natuke maad õhtu poole minna on suur kivi, mida rahvas Ohvrikiviks kutsub. Mis selle kivi peal on ohverdatud, seda ei tea rahvas enam rääkida. Aga et kivi peal tõesti on ohverdatud, sellest annavad tunnistust lahtipõlenud kivikorrad.
Sellest künkast teab rahvas rääkida, et muiste, kui sõda kord meie maal lahti olnud, siis põgenenud meie esivanemad vaenlaste eest rappa sinna künka peale ja elanud seal. Kui nad vaenlaste eest põgenenud, võtnud nad ka oma raha ja ehteasjad ligi. Pannud need suure kirstu sisse ja matnud sinna maha, et vaenlane neid kätte ei saaks. Seal olevat nad tänase päevani maa sees.
Künka peal on kord ühed mehed kaevamas käinud. Rahvajutu järgi olnud need rootslased. Meestel olnud ka vana sõjakaart kaasas. Nende kaevamisest annab tunnistust auk künka keskel.
Kivi peal, mis künkast mõni samm õhtu pool seisab, ohverdanud rahvas jumalatele, et jumalad armu heidaksid ja riisujad vaenlased maalt välja ajaksid. Et kivi peal ohverdati, kannab ta õigusega Ohvrikivi nime.
Kord eksinud üks mees rappa ära ega ole enam kuidagimoodi mõistnud rabast välja minna. Öö olnud juba ammugi käes, aga mees hulkunud ikka mööda raba. Umbes kesköö aegu näinud mees korraga eemalt tuld ja hakanud tule peale välja minema. Varsti jõudnud üsna ligidale ja näinud, et kaks meest istunud tule ääres ja lugenud raha. Mees kohkunud ära nii suurt hulka raha korraga nähes ja hüüdnud iseeneses imestuse pärast: "Jumal, tule appi! Küll siin on ometi palju raha."
Saanud mees seda hüüdnud, kui korraga tuli kustunud ja mehed kõige rahaga kadunud. Ta saanud siis aru küll, et need kurjadvaimud olnud.
Seepeale hakanud mees oma ümbrust silmitsema, et kus ta siis õige on. Ümbrust järele vaadates leidnud koha tuttava olevat. Ta olnud Pikamäe1 ääres, ja kus kurjadvaimud raha lugesid, see oli Rahakirstu mäel. Et mehel koht tuttav oli, saanud ta ilma enam eksimata kerge vaevaga koju.
KJ I 19/20 (13). Käsikirjas: E 19957/9 (1) < Põltsamaa, Kaavere v., Sulustvere k. - M. Luu < Jüri Susi, 63 a. (1895).
| [1] |
Pikaksmäeks kutsutakse mäge, mis rabast läbi jookseb ja üsna Rahakirstu mäe ligidal on. - Üleskirjutaja märkus. |